logo
Jaga
Otsi ViroWebist!


Pärnu majoitus
huoneisto.eu

Mõisad


Harjumaa
- Tallinn
Hiiumaa
- Kärdla
Ida-Virumaa
- Narva
Järvamaa
- Paide
Jõgevamaa
- Jõgeva
Läänemaa
- Haapsalu
Lääne-Virumaa
- Rakvere
Pärnumaa
- Pärnu
Vali linn või maakond

karttaTARTUPÄRNUHAAPSALUTARTUMAAPÕLVAMAAVALGAMAAHARJUMAAVILJANDIMAAVÕRUMAAIDA-VIRUMAANARVALÄÄNE-VIRUMAAJÄRVAMAARAPLAMAAJÕGEVAMAAHIIUMAATALLINNPÄRNUMAALÄÄNEMAASAARENMAAKURESSAAREOTEPÄÄ
Põlvamaa
- Põlva
Raplamaa
- Rapla
Saaremaa
- Kuressaare
Tartumaa
- Tartu
Valgamaa
- Valga
- Otepää
Viljandimaa
- Viljandi
Võrumaa
- Võru

Mõisad, leiti 20:    1

Heimtali mõis

Pargi ring 1 Heimtali, Viljandi, Viljandimaa
Kaart kaart   Telefon: +372 43 51 098
Saada e-mail
https://www.facebook.com/pages/Heimtali-m%C3%B5is/229896660355491
Heimtali mõis asub Kesk- ja Lõuna-Eesti piiril Viljandist 10 km edelas Viljandi vallas Heimtali külas Raudna jõe ürgoru kaldal looduslikult kaunis Heimtali pargis. Ajaloolise jaotuse järgi asub mõis Mulgimaa põhjapiiril Paistu kihelkonnas. Heimtali mõisa näol on tegu rüütlimõisaga, mis on ehitatud klassitsistlikus ja historitsistlikus stiilis. Mõisa on esmamainitud 1528. aastal. Heimtali mõisa varasemad nimed on olnud Agende, Linzen ja Kurvitsa. Alates 1789. aastast kuulus mõis von Siversite perekonnale, kuid nimetati 1793. aastal ümber Heimthaliks. Mõis oli Siversite käes kuni 1920. aastani, mil see Eesti Vabariigi ajal riigistati. Alates 1932. aastast hakkas mõisa häärberis tegutsema Heimtali valla kool. Allikas: http://www.moisaturism.ee/34.html

Mõdriku mõis

Tiigivahe tee 2, Mõdriku, Vinni, Lääne-Virumaa
Kaart kaart   Telefon: +372 329 5950
Saada e-mail
www.mois.ee/viru/modriku.shtml
Esimesed andmed Mõdriku mõisa kohta pärinevad aastast 1470. Mõis on kuulunud Brackelite, Wrangelite, Stackelbergide, Kaulbarside ja Dehnide suguvõsadele. 18. sajandi esimesel poolel valmis mõisahoone barokne idatiib, 19. sajandi lõpus ehitati juurde klassitsistlikus stiilis läänetiib. Häärberit ümbritseb looduslik park. Säilinud on ka mitmeid kõrvalhooneid. Mõisa läheduses kõrgel künkal asub 1812.aasta Vene-Prantsuse sõja sammasmonument. 1927. aastal avati mõisa härrastemajas kodumajanduskool taluperenaiste ettevalmistamiseks. Käesoleval ajal töötab mõisas Lääne-Viru Rakenduskõrgkool, kus õpetatakse majandusarvestuse, sotsiaaltöö, ärijuhtimise, kaubandusökonoomika, majandusinfosüsteemide korraldamise ja juhiabi erialasid. Allikas: http://www.manor.ee/?id=958&manor_id=94

Muuga mõis

Muuga, Laekvere, Lääne-Virumaa
Kaart kaart   Telefon: +372 526 40 98
Saada e-mail
et.wikipedia.org/wiki/Muuga_m%C3%B5is
Muuga mõisa on esmamainitud 1526 aastal. Mõisahoone suurejoonelise uusrenessanss-stiilis peahoone projekteeris Carl Timoleon von Neff 1866–1872. Paljude ruumide maalingud tegi kuulus kunstnik ise. Mõisa vestibüülis asuv helehall marmortrepp on Vene keisri Aleksander II kingitus. Pargis asub Eduard Vilde mälestuskivi. Hetkel asub mõisas Muuga Põhikool. Allikas: http://www.visitpandivere.ee/lv/vaatamisvaarsused/86-muuga-mois

Neeruti mõis

Neeruti mõis, Kadrina, Lääne-Virumaa
Kaart kaart   
https://www.facebook.com/pages/Neeruti-M%C3%B5is-Buxh%C3%B6wden/566158306802176
Esimesed teated Neeruti mõisast (saksa k Buxhoewden) pärinevad 1412. aastast. Tollase valdaja von Buxhoewdeni nimi on kinnistunud mõisa saksakeelse nimena. Peale Liivi sõda oli mõis von Nierothide omanduses, mille järgi on koht saanud oma eestikeelse nime. 20. sajandi algusest kuni võõrandamiseni 1919. aastal kuulus mõis Peterburi ärimehele Eduard von Kirchtenile. 1878. aastal valmis arvatavasti varasemate hoonete ümberehitamise teel historistlik ühekorruseline peahoone. 1903-06 ehitati hoone kapitaalselt ümber rikkalikus juugendstiilis — talle lisati voluutviilud ning 30 meetri kõrgune juugendlik vaaterõdudega torn (Eestis ainulaadne). Allikas: http://www.mois.ee/viru/neeruti.shtml

Palmse mõis

Palmse, Vihula, Lääne-Virumaa
Kaart kaart   Telefon: +372 324 0070, +372 5559 9977
Saada e-mail
www.palmse.ee
Pärast põhjalikke renoveerimistöid näitab Palmse mõis end külastajatele seninägematus ilus. Härrastemaja taga avaneb 1753. a jooniste põhjal rajatud regulaarpark. Palmimajas on end lisaks taimedele sisse seadnud eksootilised linnud ja kalad. Vanas linnaserehis on valminud koolituskeskus. Kogu mõisakompleks on ideaalne koht nii asjalike koolituste ja konverentside kui ka pidulike pulmade ja vastuvõttude korraldamiseks. Härrastemajas ootab Teid iidne jahisaal ja rikkalik veinikelder, kus nautida erinevate piirkondade parimaid veine. Mõisas toimuvad põnevad näitused, etendused, kontserdid ja meelelahtusprogrammid. Meeliköitvad üritused lastele, ajaloohuvilistele, seiklushimulistele ja romantikutele. Allikas: http://www.palmse.ee/mois-vabaohumuuseum

Puurmani mõis

Puurmani, Puurmani, Jõgevamaa
Kaart kaart   Telefon: +372 5218565
Saada e-mail
www.mois.ee/tartu/puurmani.shtml
http://et.wikipedia.org/wiki/Puurmani_m%C3%B5is

Riidaja mõis

Riidaja mõis ja park, Põdrala, Valgamaa
Kaart kaart   

Arhitektuuriajalooliselt silmapaistvaim ansambel Valgamaal. Kannab vanades ajalooürikutes saksapärast Morsel Podrigeli nime, praeguse nime sai mõis sel ajal, kui ta kuulus Freytag von Loringhovenite valdusse. Siiani säilinud mõisahoone on ehitatud 1762.a ja on üks väheseid puidust barokkstiilis mõisahooneid ümbruskonnas. Esmateated 1223. aastast (Poderiale), mõisat (Morsel Podrigel) on mainitud esmakordselt 1593. aastal, mil see kuulus juba (1562 aastast) von Stryki suguvõsale. Aastatel 1697-1725 oli mõis panditud Freytag von Loringhofenile. 1853. aastast alates oli omanik Friedrich von Stryk. Viimane omanik oli Friedrich Georg von Stryk. Kui mõis 1919. aastal võõrandati, majutati häärberisse asunikutalude ehitajad. Aastail 1923-1967 tegutses mõisa hoones kool, kapitaalremondi järel kohaliku kolhoosi kontor. Allikas: http://www.podrala.ee/main.php?l=turism&sisu=68

Roosna-Alliku mõis

Kooli 1, Roosna-Alliku, Järvamaa
Kaart kaart   Telefon: +372 5326 9150
Saada e-mail
roosnaallikumois.ee/
Roosna-Alliku mõis (saksa k Kaltenbrunn) rajati 17. sajandil. Saksakeelne nimi tähendab tõlkes külma kaevu või allikat. Enne mõisa rajamist asus siin Jõelähtme küla (Jegelecht). Roosna-Allikult saab alguse Pärnu jõgi. Oma eestikeelse nime sai mõis esimeste omanike Rosenite järgi. 17. sajandi lõpul Roosna-Alliku mõis redutseeriti (riigistati), kuid jäi senisele omanikule rendile ning 18. sajandi alguses anti see Rosenitele tagasi. Tegemist oli väga rikka mehega, kes andis sõdade tõttu pidevas rahahädas olnud Rootsi kroonile (kuningale) laene ja kujunes nii üheks suurimaks riigi võlausaldajaks. Võlgade katteks kinkis kuningas talle ulatuslikke maavaldusi Eesti- ja Ingerimaal. 1617. aastal tõstis kuningas Gustav II Adolf ta aadliseisusesse. Et vahet teha Vana-Liivimaal juba varem tuntud Rosenite aadlisuguvõsaga, lisati nimele täiendavalt „weiss” (valge). Ka Bogislaus von Roseni vapil on kujutatud valge roos, millest on kujunenud Roosna-Alliku mõisa sümbol. Allikas: http://roosnaallikumois.ee/?c=embed&l=et

Sagadin kartano

Sagadi, Vihula, Lääne-Virumaa
Kaart kaart   Telefon: +372 6767 888
Saada e-mail
sagadi.ee/kartano
Sagadi mõis – punased kivikatused, valgeks lubjatud kaaristud, kellatorn ning teised saksapärase korrektsusega paigutatud roosad-valged hooned; erkrohelised muruplatsid, võimsad pargipuud, roosid ja tiik armastuse sümbolina; Lahemaa metsade ja meremüha, loodusrajad, teised kaunid mõisakompleksid käeulatuses… Sagadi mõisa ajalugu ulatub rohkem kui 500 aastat tagasi. Tänasel päeval on endised aidad, tallid, meierei, tõllakuur, laudad ja muud hooned saanud endale uued funktsioonid. Sagadis toimivad koos metsamuuseum ja mõis-muuseum, looduskool, hotell, restoran. Sagadi mõisakompleks on riikliku tähtsusega arhitektuurimälestis, mille muudab haruldaseks tema terviklikkus. Allikas: http://sagadi.ee/mois

Sargvere mõisahoone

Sargvere, Paide, Järvamaa
Kaart kaart   Telefon: +372 5149619
Saada e-mail
sargveremes.ee/
1626. a. omandas Sargvere küla maad koos ümberkaudsete küladega teenete eest Rootsi-Poola sõjas noor palgasõdurite jalaväepolgu juht Alexander von Essen. Saadud maadest rajas Essen mõisa, mida mõisa keskuse järgi hakati nimetama Orissaareks. Eestlased aga tarvitasid sagedamini omanikust tuletatud – Esna – nime. Pärast Esseni surma 1664.a. läks mõis tema kolmandale pojale Otto Magnusele. 1688.a. mõis riigistati, kuid siiski jäi see veel Essenite kätte.

1722.a. jagati Otto von Esseni pärand kolmeks ja ühe osana eraldati Orissaarest iseseisva osana Sargvere, mis määrati ühele tema tütrele – Christina-Hedwigile, kes oli abielus Kirna ja Laupa mõisate omaniku Hans Heinrich von Ferseniga. Järgmiseks mõisaprouaks sai Fersenite abielust sündinud tütar Louise Magdalena , kelle ajal võisid olla ettevalmistamisel Sargvere mõisa ehitustööd.

Ehitustööde initsiaatoriks võis olla ka tema väimees Heinrich Magnus von Buddenbrock, kes algselt oli Sargvere mõisa rentnik. Mõisa väljaehitamist jätkas Buddenbrocki tütar – Anna Auguste Louise. edaspidi vahetuvad aga mõisavaldajad veelgi kiiremini, sest kellelgi ei paistnud olevat suuremat huvi mõisa arengu vastu ja see muutus ostu-müügi- ja rendiobjektiks.

1869.a. ostis mõisa Karl Riesenkampff, kelle suguvõssa see jäi kuni mõisate riigistamiseni 1919.a. Viimaseks omanikuks oli traditsiooniliselt jällegi naine – Karl Riesenkamppfi tütar Emmeliine Stackelberg, kes oli abileus Kiviloo paruniga ja elas sealses mõisas. Sargverega tegelesid valitsejad.˛mõisas. Sargverega tegelesid valitsejad. Allikas: http://sargveremes.ee/?c=moisa-lugu&l=et

Suuremõisa mõis

Suuremõisa, Pühalepa, Hiiumaa
Kaart kaart   Telefon: +372 469 4391
Saada e-mail
suuremoisa-loss.eu/cms/index.php/ee/lossi-lugu/lossi-lugu-sub
Mõisa asutamise aeg ei ole täpselt teada. Hiiumaa Pühalepa ala kuulus keskajal Saksa ordu Liivimaa harule. Suuremõisat on 1519. aastal mainitud Pühalepa ordumõisana. 1563. aasta septembris, kui Hiiumaa läks Rootsi võimu alla, jäi mõis Rootsi kuninga valdusse. 17. sajandil on mõisa nimetatud nii Pühalepa mõisaks (Hoff Pöhilepp) kui ka Suuremõisaks (Grossenhof). Valdav osa Hiiumaast, sh Suuremõisa, oli 17. saj. De la Gardie’de aadliperekonna käes. Pärast Põhjasõda oli siin Vene kroonu rendimõis. 1755–1796 olid omanikeks Stenbockid ning pärast neid Ungern-Sternbergid, kes olid peremeesteks 1796–1919, kuni Eesti Vabariik mõisad võõrandas. Allikas: http://suuremoisa-loss.eu/cms/index.php/ee/lossi-lugu/lossi-lugu-sub

Tori mõis

Tori, Tori, Pärnumaa
Kaart kaart   Telefon: +372 446 6080
www.mois.ee/parnu/tori.shtml
Tori mõisa on esimest korda mainitud 1528. aastal. 19. saj alguses renditi mõis Liivimaa rüütelkonnale meriino lammaste ja tõuveiste pidamiseks. 1854. aastal sai peasuunaks hobusekasvatus. Liivimaa rüütelkond põhjendas hobusekasvanduse loomist kohalikku hobuse hävimisohuga. Hobusekasvatus tegutseb mõisatallides tänaseni. Tori mõisahoonetest on veel säilinud viljaait, viinaköök, taastatud on kõrtsihoone. Tori asulat läbiv Pärnu jõgi on silla lähedale liivakivikaldasse uuristanud 8,5 m pikkuse koopa, mida rahvasuus kutsutakse Tori põrguks. Nagu põrgus ikka, elab ka siin rahvajuttude järgi oma vanapagan. Allikas: http://www.maaturism.ee/index.php?id=tasub-vaadata&sid=87

Uuemõisa mõis

Uuemõisa alevik, Ridala, Läänemaa
Kaart kaart   
www.mois.ee/laane/uuemoisa.shtml
Haapsalu lähistel asuvat Uuemõisa mõisat (saksa k Neuenhof) on esmamainitud 1539. aastal, mil ta oli piiskopimõis. 17. sajandil de la Gardie'dele kuulunud mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli vürstinna Jevgenija Shahhovskaja. 1833. aastal püstitati mõisa kahekorruseline järelklassitsistlik peahoone. 1920tel ehitati hoone Karl Burmani projekti järgi ümber, lisades talle muuhulgas ka pikad ühekorruselised tiibhooned. Sellega moodustus hiigelpikk ehitis. 1970te aastate lõpuks varemetesse jäänud hoone taastati 1980tel aastatel Burmani kavandatud väliskujul. Ajaloolise jaotuse järgi Läänemaale Ridala kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Läänemaale Ridala valla territooriumile. Allikas: http://www.mois.ee/laane/uuemoisa.shtml

Vihterpalu Mõis

Vihterpalu, Padise, Harjumaa
Kaart kaart   Telefon: +372 654 1570
www.vihterpalu.ee/
Vihterpalu Mõis
Vihterpalu Mõis asub Tallinnast tunniajase autosõidu kaugusel. 2005. aasta kevadel lõppenud restaureerimistööde tulemusena on Vihterpalu mõis saanud tagasi oma endise hiilguse ning muudetud luksuslikuks peo-, seminari- ja majutuspaigaks. Vihterpalu on Eesti üks ilusamini restaureeritud mõisaid. Mõisakompleks koosneb härrastemajast, kõrvalhoonest, vanast meiereist, tallidest, pargist ning suurest metsa- ja põllumaast. Meri on lühikese jalutuskäigu kaugusel. Territooriumil on tenniseväljak ja helikopteri maandumisplats. Mõisakompleks koos ümbrusega moodustab võimsa terviku, on rahusisendav ja looduslähedane.
Mõisad, leiti 20:    1
Aseri restoran  Šeš Beš

ViroWebist
Kontakt
Külastatavuse statistika
Firma lisamine
Reklaami avaldamine ja autoriõigused

  IN ENGLISH PÅ SVENSKA AUF DEUTSCH


Puhkemajad, suvilad, külaliskorterid