Pärnu majoitus
huoneisto.eu |
Harjumaa vaatamisväärsused
|
Weizenbergi 34 / Valge 1,
Tallinn , Harjumaa |
| Telefon: +372 602 6000 |
 Saada e-mail |
www.ekm.ee/kumu.php
|
|
|
| Nüüdseks on Eesti Kunstimuuseum kasvanud mitmete erinevate muuseumidega institutsiooniks: Kadrioru kunstimuuseum (Kadrioru loss ja Mikkeli muuseum), Niguliste muuseum, Adamson-Ericu muuseum. Alates 2006. aasta veebruarist on Kadriorus külastajatele avatud Kumu kunstimuuseum – Eesti Kunstimuuseumi uus peahoone.
Esmakordselt oma peaaegu sajandipikkuse ajaloo jooksul on Eesti Kunstimuuseumil spetsiaalselt muuseumi vajadustele vastav ja eesti kunstile vääriline hoone. Kumu on kaasaegne multifunktsionaalne kunstimuuseum, mis koondab endasse näitusesaalid, erinevaid võimalusi pakkuva auditooriumi ning noortele külastajatele ja kunstihuvilistele mõeldud hariduskeskuse. |
|
Narva maantee 95,
Tallinn , Harjumaa |
| Telefon: +372 611 21 02 |
|
Saada e-mail |
www.lauluvaljak.ee
|
|
|
| Tallinna Laululava on ehitatud 1959. aastal laulupidude läbiviimiseks.
Lavaalused ruumid, mis sisaldavad ka koha administratsioonile, on eelkõige mõeldud esinejate kogunemiseks. Siin saab korraldada näitusi, messe jpm.
Lava oli ette nähtud mahutama
15 000 lauljat, kuid võimalik oli ka vastupidine kasutus variant, kus etteaste toimub lava esisel horisontaalpinnal ja laval istuvad pealtvaatajad.
Põhja pool lõpetab külgseina sihvakas 42 m kõrgune peotule torn.
Tallinna Lauluväljaku AS on 1994. aastal Puhkeparkide Direktsiooni õigusjärglasena asutatud eraõiguslik aktsiaselts, mille kõik aktsiad kuuluvad Tallinna Linnavalitsusele. TLV on operaator-tüüpi teenindus-ettevõte, mis haldab riigile kuuluvat lauluväljaku maa-ala ja Tallinna linnale kuuluvaid hooneid ning rajatisi ja pakub oma klientidele erinevaid teenuseid.
Aprillis 2004 sai AS Tallinna Lauluväljakust Sihtasutus Tallinna Lauluväljak.
Sihtasutus Tallinna Lauluväljaku missioon on arendada lauluväljakut nii, et see on kõigile kättesaadav atraktiivne meelelahutus-, kultuuri- ja vaba aja aktiivse veetmise keskkond, vaatamisväärsus turistidele ning Eesti tuntuim ja kõrgelt hinnatud meelelahutusürituste toimumise koht. |
|
Mere puiestee 20,
Tallinn , Harjumaa |
| Telefon: +372 641 2250 |
|
Saada e-mail |
www.linnahall.ee
|
|
|
| LINNAHALLI hoonekompleks valmis 1980.a. 0riginaalse arhitektuurilise lahenduse eest pälvisid Rahvusvahelise Arhitektide Liidu presidendi kuldmedali ja preemia autorid R.Altmäe ja R.Karp.
KONTSERDISAALI FUAJEE avar pind (6000 m2 ) võimaldab korraldada näitusi, kaupade suurmüüke, messe, toodete presentatsioone jm.
KONTSERDISAALIS saab korraldada mitmesuguseid suurüritusi - festivale,teatri- ja kontsertetendusi, moedemonstratsioone, kongresse, rahvakoosolekuid, spordivõistlusi, kinoseansse jm. |
|
Pirita tee 56,
Tallinn , Harjumaa |
| Telefon: +372 6968 600 |
|
Saada e-mail |
www.ajaloomuuseum.ee/et/kuelastajale/918-maarjamaee-loss
|
|
|
| Maarjamäe loss on avatud kolmapäevast pühapäevani kell 10–17
Suletud esmaspäeviti-teisipäeviti ja riiklikel pühadel.
Tasuta pääseb muuseumi iga kuu viimasel neljapäeval ja Rahvusvahelisel muuseumipäeval, 18. mail.
Maarjamäel peatub buss nr 5.
Uurijate teenindamine (arhiiv, fotokogu, etnograafia, kunst, kultuuriloolised esemed, tekstiil, trükised, mööbel, pitsatid) etteteatamisega esmaspäevast reedeni kell 9.00–17.00.
ÜRITUSTE KORRALDAMINE MAARJAMÄE LOSSI SAALIDES
Info ja broneerimine inge.laurik(at)eam.ee (Inge Laurik-Teder), telefonid 6228607 ja 6228610. |
|
Toompea 8,
Tallinn , Harjumaa |
| Telefon: +372 668 0250 |
|
Saada e-mail |
www.okupatsioon.ee
|
|
|
| 2003. aastal avatud Okupatsioonide muuseumi püsiekspositsioon kajastab arenguid Eestis aastatel 1940-1991, mil Eesti oli vaheldumisi okupeeritud Nõukogude Liidu, Saksamaa ja veelkord N. Liidu poolt. Korraldatakse ka rohkem või vähem temaatilisi ajutisi näitusi. Giid ettetellimisel. |
|
Lai 50,
Tallinn , Harjumaa |
| Telefon: +372 641 2241 |
|
Saada e-mail |
www.oleviste.ee
|
|
|
| Norra kuningas Olav Püha nime kandva jumalakoja tornitipp on kõrgeim Eestis (123,7 m), võlvidki võrreldamatult kõrged (kesklöövi kõrgus 31 m). XVI sajandiks sai kirik praeguse suuruse, ilu ja imposantsuse. Siit sai alguse usupuhastus Tallinnas aastal 1524 ja historitsism Eesti kirikuinterjööride kujunduses tulekahjujärgseil 1830-ndatel aastatel. Ehitusaeg: XIV-XIX. |
|
Padise,
Padise , Harjumaa |
| Telefon: +372 53 432 836 |
|
Saada e-mail |
www.padiseklooster.ee
|
|
|
| Umbes kilomeeter Padise keskusest lõunas asub Padise linnus, rahvasuus Vanalinnamägi. See on keskmisest rauaajast (7.-8. sajandist) pärit linnusekoht, mis rajati jõekääru kõrgele neemikule. Linnus oli piiratud muldvallide ja palktaraga, esemelisi leide on vähe: lame nooleots, pronksist ehtenõela katkend, tuleraud ning savinõukilde. Padise linnuses ei ole pidevalt elatud, vaid seda on kasutatud kaitseotstarbel nagu teisigi rannalähedasi linnuseid Eestis. Linnuse asukoha tõttu on oletatud, et see võis olla seotud mere ja sadamakohaga. Ulatus ju muinasajal meri Kurkse ja Madise vahel rohkem kui kilomeetri jagu mandrisse, nii moodustus sügav läänetuulte eest varjatud lahesopp, mis võinuks olla sobilik sadamakohaks. Kuna tol ajal oli juba olemas ka maantee, mis kulgeb Padise kloostrist mööda, on üsna tõenäoline, et sadam loodi teede sõlmpunkti, kaubavahetuseks soodsasse paika. Kaubasadama kaitsmiseks linnus rajatigi.
Teisalt on Padise linnuse rajamist seotud kihelkondade väljakujunemisprotsessiga: Padisest sai Vomentaga kihelkonna keskus. Kihelkonnad olid tollal nii maakaitse üksused kui ka administratiivsed üksused, kus ühenduse aluseks oli tema liikmete omavaheline kokkulepe - kihl. Kihelkonna üheks tähtsamaks ülesandeks oli kaitsta oma elanikke, selleks tuli ehitada linnus. |
|
Suur-Patarei 24,
Tallinn , Harjumaa |
| Telefon: +372 50 46 536 |
|
Saada e-mail |
www.patarei.org
|
|
|
| Patarei merekindlus asub tallinna lahe ääres 4 hektaril. Ranna ääres paiknev kaarekujuline gorz liitub kolmnurgakujuline lüneti osa. Kolmnurga tipus paikneb väiksem mortiiripatarei, mille kõrval asub Kultuuripark Patarei sissepääs.
Siit saab liikuda erinevate vaatamisväärsuste juurde. Nii majandushoovilt kindlus-vangla sisse, kui ka otse alla mere äärde. |
|
Mäekalda 2,
Tallinn , Harjumaa |
| Telefon: +372 6013136 |
|
Saada e-mail |
www.linnamuuseum.ee/peetrimaja/
|
|
|
| Keiser Peeter I (1672-1725) laiendas Põhjasõja käigus Vene impeeriumi piire, vallutades 1710. aastaks Eesti ala. Uute piirialade kaitsmine muutus nüüd valitseja esmaseks ülesandeks. Eestis pööras ta suurt tähelepanu Tallinna ja Paldiski sadamate väljaehitamisele ning viibis korduvalt Tallinnas.
Keisri esialgseks majutamiseks osteti 1713. aastal tulevase Kadrioru lossi maa-alaga koos ka 17. sajandil ehitatud suvemõis, mis oli kuulunud raehärra von Drentelnile. Keisri tarbeks laiendati väikest ehitust tiibhoonega ning selle tulemusena koosnes hoone esikust, köögist ja neljast toast. Väike suveresidents oli kasutusel kuni keisri surmani. Järgnevad valitsejad elasid Tallinna külastades juba valminud Kadrioru lossis ning väike ehitus jäi unustatuna lagunema. Hoone taastati keiser Aleksander I korraldusel peale tema külaskäiku Tallinna 1804. aastal. Taastamata jäi tiibhoone, köök ehitati ringi ning selle peale teine korrus söögitoaga, mis varem puudus.
Sellest alates on väikest ehitust pidevalt hooldatud ning tänapäeval esindab hoone ainsana Eesti arhitektuuris 17. sajandi suvemaja ehituslaadi ning on seetõttu ehitusmälestisena eriti väärtuslik. |
|
Pühavaimu 2,
Tallinn , Harjumaa |
|
|
Saada e-mail |
www.eelk.ee/tallinna.puhavaimu
|
|
|
| Tallinna keskaegsete kirikute hulgas väikseim, kuid kunstivaradelt rikas pühakoda Raekoja naabruses. Euroopa-tähtsusega kappaltar (Lüübeki meister Berndt Notke, 1483), renessansskantsel (1597), baroksed nikerduste ja maalidega väärid (Elert Thiele, XVII), suur arv vanu maale ja valgusteid, uusaegsed vitraazaknad. Ehitusaeg: XIII/XIV. |
|
Raekoja plats 1,
Tallinn , Harjumaa |
| Telefon: +372 6 457 900 |
|
Saada e-mail |
www.tallinn.ee/raekoda
|
|
|
| Tallinna Raekoda on Põhja-Euroopas ainus säilinud gooti stiilis raekoda. Hoone kannab euroopaliku linnavõimu traditsiooni – juba 1248. aastal kinnitas Taani kuningas Erik IV Adraraha Tallinnale Lübecki linnaõiguse, millele toetudes alustas raekojas tööd hansakaupmeeste seast valitud raad. Selle sammuga astus Tallinn Euroopa õigusruumi. Linnavalitsus töötas raekojas kuni 1970. aastani. Tänaseni munitsipaalomandis olev maja täidab oma ajaloolist funktsiooni linna esindushoonena. |
|
|
ilm Harjumaal
