logo
Jaga
Otsi ViroWebist!


Pärnu majoitus
huoneisto.eu


Harjumaa
- Tallinn
Hiiumaa
- Kärdla
Ida-Virumaa
- Narva
Järvamaa
- Paide
Jõgevamaa
- Jõgeva
Läänemaa
- Haapsalu
Lääne-Virumaa
- Rakvere
Pärnumaa
- Pärnu
Vali linn või maakond

karttaTARTUPÄRNUHAAPSALUTARTUMAAPÕLVAMAAVALGAMAAHARJUMAAVILJANDIMAAVÕRUMAAIDA-VIRUMAANARVALÄÄNE-VIRUMAAJÄRVAMAARAPLAMAAJÕGEVAMAAHIIUMAATALLINNPÄRNUMAALÄÄNEMAASAARENMAAKURESSAAREOTEPÄÄ
Põlvamaa
- Põlva
Raplamaa
- Rapla
Saaremaa
- Kuressaare
Tartumaa
- Tartu
Valgamaa
- Valga
- Otepää
Viljandimaa
- Viljandi
Võrumaa
- Võru

, leiti 70:    « eelmised 20 1 2 3 4 järgmised 20 »

Otepää looduspark

Kolga tee 28, Otepää, Valgamaa
Kaart kaart   Telefon: +372 7655876
et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kaitsealad
Otepää looduspark on kaitseala, mis jääb Otepää, Palupera, Sangaste ja Puka valla territooriumile. Looduspargi suurus on 22 430 hektarit. Otepää looduspark moodustati 11. juulil 1957 Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusega, millega võeti kaitse alla Pühajärv, Väike Munamägi ja Tedremägi. 24. septembril 1979 reorganiseeriti see Otepää maastikukaitsealaks. Praegused piirid ja staatus on aastast 1997. Looduspargi peaeesmärkideks on muu hulgas kaitsta Otepää kõrgustikule omast kuppelmaastiku, sealset elustikku, kohalikku elulaadi ja kultuuripärandit.

Padise klooster

Padise, Padise, Harjumaa
Kaart kaart   Telefon: +372 53 432 836
Saada e-mail
www.padiseklooster.ee
Umbes kilomeeter Padise keskusest lõunas asub Padise linnus, rahvasuus Vanalinnamägi. See on keskmisest rauaajast (7.-8. sajandist) pärit linnusekoht, mis rajati jõekääru kõrgele neemikule. Linnus oli piiratud muldvallide ja palktaraga, esemelisi leide on vähe: lame nooleots, pronksist ehtenõela katkend, tuleraud ning savinõukilde. Padise linnuses ei ole pidevalt elatud, vaid seda on kasutatud kaitseotstarbel nagu teisigi rannalähedasi linnuseid Eestis. Linnuse asukoha tõttu on oletatud, et see võis olla seotud mere ja sadamakohaga. Ulatus ju muinasajal meri Kurkse ja Madise vahel rohkem kui kilomeetri jagu mandrisse, nii moodustus sügav läänetuulte eest varjatud lahesopp, mis võinuks olla sobilik sadamakohaks. Kuna tol ajal oli juba olemas ka maantee, mis kulgeb Padise kloostrist mööda, on üsna tõenäoline, et sadam loodi teede sõlmpunkti, kaubavahetuseks soodsasse paika. Kaubasadama kaitsmiseks linnus rajatigi. Teisalt on Padise linnuse rajamist seotud kihelkondade väljakujunemisprotsessiga: Padisest sai Vomentaga kihelkonna keskus. Kihelkonnad olid tollal nii maakaitse üksused kui ka administratiivsed üksused, kus ühenduse aluseks oli tema liikmete omavaheline kokkulepe - kihl. Kihelkonna üheks tähtsamaks ülesandeks oli kaitsta oma elanikke, selleks tuli ehitada linnus.

Piusa koopad

Piusa, Orava, Põlvamaa
Kaart kaart   Telefon: + 372 5304 4120
Saada e-mail
www.piusa.ee/
Piusa klaasiliivakaevandus. Piusa koobastiku looduskaitseala eesmärk on kaitsealuste nahkhiirte ja nende talvitumiseks vajalike koobaste kaitse, uurimine ja tutvustamine. Kaitstavaks elupaiga tüübiks on vanad loodusmetsad ning kaitstavateks taime- ja loomaliikideks tiigilendlane, harivesilik, palu-karukell, aas-karukell ja roomav öövilge. Alates 2010. a. oktoobrist on Piusa koobastiku looduskaitsealal Muuseumikoopa vahetus läheduses avatud Piusa Koobaste Külastuskeskus.

Piusa ürgoru kaitseala

Väiko-Härma, Meremäe, Võrumaa
Kaart kaart   Telefon: +372 676 7532
Saada e-mail
loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/haanja-karula-puhkeala/1215
Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala on rajatud Piusa jõe ürgoru ja devoni liivakivipaljandite kaitseks ning jääb Meremäe, Vastseliina ja Orava valda. Jõe org on 35 m sügavune ja 300 m laiune liivakivisse lõikunud ürgorg.
>br>Piusa jõe vee-energiat on varem kasutatud 11 veskis. Siiani on säilinud Kelba, Tamme ja Väike-Härma vesiveskite hooned. Kaitseala suurimaks väärtuseks on 12 devoni liivakivipaljandit, kõrgusega 6-44 m ja pikkusega 20-130 m, kõrgeimad neist on tuntud Härma müüride nime all.

Punane torn

Hommiku 11, Pärnu, Pärnumaa
Kaart kaart   
et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4rnu_ordulinnus
Pärnu linnamüüri "Punane" torn. Oletatavalt ehitatud XV sajandi I poolel. Vanim säilinud ehitis keskaegsest kaitsemüürist. 1624.a. andmete põhjal neljakorruseline, praeguse madalama kuju sai 1783.a., mil torn J. H. Heyeri kavandi järgi ümber ehitati. Kasutati linna vanglana, 19.sajandi lõpus kohandati linnaarhiiviks, mis asus seal 1893-1908. Hiljem kasutati laoruumina. Torn restaureeriti 1980.aastate algul.

Raeapteek

Raekoja plats 11, Tallinn, Harjumaa
Kaart kaart   Telefon: +372 631 4860
Saada e-mail

Raekoda

Raekoja plats 1, Tallinn, Harjumaa
Kaart kaart   Telefon: +372 6 457 900
Saada e-mail
www.tallinn.ee/raekoda
Tallinna Raekoda on Põhja-Euroopas ainus säilinud gooti stiilis raekoda. Hoone kannab euroopaliku linnavõimu traditsiooni – juba 1248. aastal kinnitas Taani kuningas Erik IV Adraraha Tallinnale Lübecki linnaõiguse, millele toetudes alustas raekojas tööd hansakaupmeeste seast valitud raad. Selle sammuga astus Tallinn Euroopa õigusruumi. Linnavalitsus töötas raekojas kuni 1970. aastani. Tänaseni munitsipaalomandis olev maja täidab oma ajaloolist funktsiooni linna esindushoonena.

Ruhnu saar

Ruhnu, Ruhnu, Saaremaa
Kaart kaart   
www.ruhnu.ee
Saare pindala on 11,9 km2, pikkus 5,5 ja laius 3,5 km. Lähim koht mandrile on 37 km kaugusel asuv Kolka neem Kuramaal Lätis. Kuressaarde on linnulennult 70, Pärnusse 96 ja Kihnu saareni 54 km.

Ruhnu tuletorn

Ruhnu tuletorn, Ruhnu, Saaremaa
Kaart kaart   
www.saared.ee/tt/ruhnu.htm
Ruhnus paiknes üks kahest praeguse Eesti alade kõige algelisemast navigatsioonimärgist – tulekorv. Rootsi admiraliteedi otsusega rajati sarnased viipemajakad ka Sõrve otsa ning Kolka neemele, et turvata laevaliiklust Liivi lahel. Ruhnu saare läänerannikule püstitati ülesvinnatava tulega puidust tulepaak 1646. aatal. 1757 ehitati Ruhnu idaküljel kõrguvale Haubjerre mäele (saare kõrgeim koht) uus tulepaak, mis aja jooksul lagunes. 1860 alustas tööd uus tuletorn, 32 m kõrgune kuuetahuline kollaseks värvitud tüvipüramiid. 1877 asendati see Prantsusmaal, Le Havre'i tehases valmistatud detailidest kokku pandud punase metallsilindertorniga. Läänemere piirkonnas on see arhitektuurilt ainulaadne ning seetõttu ka IALA arhitektuurimälestiste nimistus ja muinsuskaitse all. Üle saja aasta töötanud metalltorn on tänaseni töökorras. Veeteede Ameti hallatav tuletorn on aastast 2004 mehitamata, kõrvalhooneid kasutab piirivalve.

Rüütelkonna hoone

Lossi 1, Kuressaare, Saaremaa
Kaart kaart   

Rüütelkonna hoone
Praeguse Saare Maavalitsuse hoone rajati 18.saj. lõpus. Saaremaa Rüütelkond oli maja ostnud Dellingshausenitelt 1800. a., kes kasutasid suurte, mahukate keldritega kivimaja kokkuostetud vilja ladustamiseks. Kevade saabudes veeti vili väikelaevadega Riiga või lastiti siinsamas Kuressaare reidil Lääne - Euroopast tulnud suurtele alustele. Põhiplaanilt sümmeetriline hoone asub kõrgel soklikorrusel, mis omariikluse perioodil kohandati kaupluseruumideks. Siis ehitati juurde ka apteegiosa, mis on üsna hästi ansamblisse sobitatud. Hoonet kaunistavad kaaraknad, pilastrite rida, laiad profileeritud karniisid ja 1976. a. taastatud dolomiitsammastikuga rõdu.

Sõrve säär

Sõrve, Torgu, Saaremaa
Kaart kaart   
et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5rve_s%C3%A4%C3%A4r
Sõrve säär on neem Sõrve poolsaare lõunatipus. Sõrve sääre lõunatipp on Saaremaa kõige lõunapoolseim punkt. Maasäär eendub umbes 1,5 km pikkuse aheneva madala künnisena Kura kurku. Sealt edasi jätkuvad ligi 4 km lõuna suunas Vesitükimaa laiud. Aastast 1770 on Sõrve säärel tuletorn, mis on kujutatud Torgu valla vapil. Saksakeelne nimi on olnud Kap Zerel ja Kap Swalferort, venekeelne nimi ??? ?????? ja ??? ???????????.
Välja otsitud andmebaasist "http://et.wikipedia.org/wiki/Sõrve_säär"
, leiti 70:    « eelmised 20 1 2 3 4 järgmised 20 »
Aseri restoran  Šeš Beš

ViroWebist
Kontakt
Külastatavuse statistika
Firma lisamine
Reklaami avaldamine ja autoriõigused

  IN ENGLISH PÅ SVENSKA AUF DEUTSCH


Puhkemajad, suvilad, külaliskorterid