Pärnu majoitus
huoneisto.eu |
Põlvamaa
Ahja,
Vastse-Kuuste, Põlvamaa |
|
|
et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kaitsealad
|
|
Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala paikneb Vastse-Kuuste ja Põlva valla maadel, hõlmates jõe keskjooksu ja selle lähiümbruse Koorevere sillast kuni Valgesoo veskini. Kaitseala on 1101 ha suurune ning ta loodi 1957. aastal.
Kaitsealal kaitstakse Ahja jõe keskjooksul asuvaid Devoni ladestu Burtnieki lademe liivakivipaljandeid, mitmeid koopaid (näiteks Emalätte koobas, Neitsikoobas), jõeorgu ja seal leiduvaid kaitsealuseid liike (näiteks austria roidputke, alssosja, mets-vareskolda, nõmm-vareskolda, ungrukolda ja karukolda). |
Ahja,
Ahja, Põlvamaa |
|
|
www.mois.ee/tartu/ahja.shtml
|
|
Ahja mõisa on esmakordselt mainitud 1553. aastal. Poola valitsusajal kuulus mõis Kaweritele ning Rootsi võimuperioodil Oxenstiernadele. Põhjasõja järel kinkis Peeter I Ahja mõisa pastor Ernst Glücki lesele, kelle perekonnas oli keisrinna Katariina I üles kasvanud.
1743. aastal omandas mõisa prantslasest Venemaa mereväeohvitser François Guillemot de Villebois. Tema lasi 1740. aastate lõpus rajada ka esindusliku härrastemaja.
1766. aastal läks mõis Liphartide suguvõsa omandusse. Hiljem kuulus mõis veel Knorringitele, Löwis of Menaritele ja 1819–1919 Braschidele.
Ahja barokkstiilis poolkelpkatusega härrastemaja projekteeriti ilmselt Bartolomeo Rastrelli töökojas. Rastrelli projekteeris muu hulgas ka Talvepalee, Miitavi lossi ja Rundāle lossi.
1929. aastal asus härrastemajja kool, mis tegutses seal 1997. aastani.
9. oktoobril 2007 oli hoones tulekahju ning sellest jäid järele vaid müürid.
Säilinud on ka mõisa kõrvalhooneid, kuid enamasti ümberehitatud kujul.
Allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Ahja_m%C3%B5is |
Pikajärve,
Valgjärve, Põlvamaa |
Telefon: +372 53 403 523 (Saima) |
Saada e-mail |
|
|
asub Pikajärve külas, mis on oma nime saanud pika järve järgi
1749.aastal kui see maa eraldati Valgjärve mõisast. Juugendstiilis
peahoone on valminud 1910. aastal. Alates 1996. aastast on seda restaureerinud
praegune mõisnik Relvo Värton. Valminud on peasissekäik, ballisaal,
jahisaal, kaminasaal ja mõned toad. Mõisas on võimalik pidada
pulmapidusid, sünnipäevi jt üritusi. ööbida hubastes
tubades ja käia saunas.
Majutus: mõisa hostelis on 10 tuba mis mahutab 18 inimest. Hubastes
ja ruumikates tubades on suur kamin, töölaud, WC-duss, TV.
Peosaalid: ballisaal pulmapidude, kokkutulekute, sünnipäevade
ja teiste pidude läbiviimiseks on meil mitu saali, mis mahutavad 100 kuni
150 inimest.
Toitlustus: peolauad- sünnipäevad, tähtpäevad, firma
üritused.
Saun: peale matka kuplite vahelises looduses on hea lõõgastada
kuumas saunas.
Seminarid: võimalik korraldada ka seminare ja konverentse.
Lastelaagrid: mõisakompleksi kuuluvas hostelis korraldame lastele
Spordi- puhkelaagreid, kunsti- puhkelaagreid ning orienteerumis õppesuunitlusega
laagreid.
Paadisõit: järvel saab kala püüda ja päikeseloojangut
nautida. |
|
|