logo
Jaga
Otsi ViroWebist!


Pärnu majoitus
huoneisto.eu


Harjumaa
- Tallinn
Hiiumaa
- Kärdla
Ida-Virumaa
- Narva
Järvamaa
- Paide
Jõgevamaa
- Jõgeva
Läänemaa
- Haapsalu
Lääne-Virumaa
- Rakvere
Pärnumaa
- Pärnu
Vali linn või maakond

karttaTARTUPÄRNUHAAPSALUTARTUMAAPÕLVAMAAVALGAMAAHARJUMAAVILJANDIMAAVÕRUMAAIDA-VIRUMAANARVALÄÄNE-VIRUMAAJÄRVAMAARAPLAMAAJÕGEVAMAAHIIUMAATALLINNPÄRNUMAALÄÄNEMAASAARENMAAKURESSAAREOTEPÄÄ
Põlvamaa
- Põlva
Raplamaa
- Rapla
Saaremaa
- Kuressaare
Tartumaa
- Tartu
Valgamaa
- Valga
- Otepää
Viljandimaa
- Viljandi
Võrumaa
- Võru

, leiti 70:    « eelmised 20 1 2 3 4 järgmised 20 »

Karula Rahvuspark

Ähijärve, Antsla, Võrumaa
Kaart kaart   Telefon: +372 78 28 350, +372 78 28 352; +372 78 28 353
Saada e-mail
www.karularahvuspark.ee

Kasari vana sild

Kasari, Martna, Läänemaa
Kaart kaart   
et.wikipedia.org/wiki/Kasari_raudbetoonsild
Risti-Virtsu maanteed jätkates jõuame Läänemaa suurima, 112 km pikkuse Kasari jõeni. Kasari jõgi algab Rapla lähedalt ja suubub Matsalu lahte. Kasari luht (4000 ha) on Põhja-Euroopa suurim lageluht ja kevadise suurvee ajal on peaaegu kogu luht tulvavete poolt üle ujutatud. Luhaalad pakuvad pelgupaika avamaalindudele. Kevadel, üleujutuse ajal, peatuvad siin tuhanded luiged, haned ja ujupardid. Parima ülevaate Kasari luhast saab Kloostri linnutornist. Kasari jõel korraldatakse ka kanuumatku algusega Kloostri sillalt ja Penijõe sadamast. Tänapäeval sõidavad autod üle Kasari jõe uut silda mööda. Hiljuti restaureeritud Kasari vana sild (1904) oli valmimisajal maailma pikim raudbetoonist sild (308 m pikk ja 7 m lai). Graniitplokkidest tahutud sammastele toetub 13 sillakaart, mida katab munakivisillutis. Kivisildadega harjunud talupojad pidasid uut silda liiga õhukeseks ja pelgasid algul hobuvankriga üle silla sõita, kartes, et hobuse kabjad vajuvad sillast läbi. Allikas: http://avasta.laanemaa.ee/kasari_sild.html

Keldri müür (Härma Mäemine müür)

Vastseliina, Vastseliina, Võrumaa
Kaart kaart   
Saada e-mail
loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/haanja-karula-puhkeala/1215
Piusa jõe ürgoru maastikukaitsealal asuvad devoni liivakivipaljandid Härma Mäemine ja Härma Alumine müür tasuvad vaatamist. Härma Mäemine müür ehk Keldri müür, mis laiub Härma küla all, on Eesti kõrgeim devoni liivakivipaljand (43 m). Lausalist paljandit on näha 19 m, paljandi pikkus on 150 m. Härma Alumine müür ehk Kõlksniidu müür on 20,5 m kõrgune kalju ning Piusa ürgoru üks kaunimaid. Tema mitmevärviliste murranguliste kihtide mäng on loonud tõelise loodusskulptuuri.

Kihnu koduloomuuseum

Linaküla, Kihnu, Pärnumaa
Kaart kaart   Telefon: +372 446 9717
Saada e-mail
web.zone.ee/pmvms/Kihnu/Kihnu.htm
Kihnu muuseum asutati 14. juulil 1974.a. ta kasvas välja Kihnu-Ruhnu mängude ajal toimunud näitusest. Autor ja teostaja oli tolleaegne Pärnu Muuseumi direktor Omar Volmer, konsultandiks kihnlasest kodu-uurija Theodor Saar. Algul töötas muuseum ühes toas. Tänaseks on ekspositsioon neljas toas.
Asume Linaküla külas, Kihnu saare keskel - kiriku, koolimaja ja rahvamaja lähedal. Kui tulete sadama poolt, siis pöörake Kurase poe juurest vasakule. Muuseum jääb ristmikust umbes 1 km kaugusele. Ristmikel abistavad teid viidad.

Kihnu saar

Kihnu, Kihnu, Pärnumaa
Kaart kaart   
www.kihnu.ee/
    * Kihnu on Liivi lahe suurim saar (suuruselt seitsmes Eesti saar).
    * Saare pindala on 16,4 km2 (koos laidudega 16,8 km2).
    * Saar on 7 km pikk ja kuni 3,3 km lai. Rannajoone pikkus on 36,2 km.
    * Pinnamood on tasane, kõrgeim punkt on 8,5 ümp.
    * Pehme ja mereline kliima on Eesti keskmisest soojem: aasta keskmine õhutemp on +5,5 0C, juuli keskmine on üle +17 0C.
    * Sajupäevade arv aastas on alla 160, aasta keskmine tuulekiirus on üle 6 m/s.
    * Lähim mandripunkt, Tõstamaa poolsaare Lao maanina on Kihnust 10,2 km kaugusel.
    * Pärnu linnani on 41, Ruhnu saareni 60 ja Riia linnani 123 km.
    * Lähim asustatud ala on Tõstamaa valla Manija saar ehk Manilaid 7,5 km kaugusel.
    * Saarel elab 639 inimest (03.11.2004 seisuga)
    * Kihnu põhikoolis õpib 69 last.
    * Saarel on neli küla: Lemsi küla, Linaküla küla, Rootsiküla küla ja Sääre küla.
Idaosas asuvas Lemsis on sadam, mille kaudu toimub põhiline liiklus mandri ja saare vahel navigatsioonihooajal.Sääreküla asub saare põhjaosas ja keskel ning on kujunenud saare halduskeskuseks. Siin asuvad vallamaja, sidejaoskond ja poed. Linakülas on haigla, koolimaja, koduloomuuseum, kirik ja uus rahvamaja.
1947-1959 kihnlaste ehitatud rahvamaja põles ööl vastu 30. septembrit maani maha. Alates 1887. aastast tegutsenud Kihnu avalik raamatukogu (10 600 sü) hävis samuti rahvamaja ruumides.
Saare põhjapoolsel alal – Sääre külas on ka lennuväli ning Kurase keskus. Lõuna-Kihnus asuvas Rootsikülas paiknevad Kihnu Jõnnu mälestuskivi, ilmajaam ja majakas.

Kihnu tuletorn

Kihnu tuletorn, Kihnu, Pärnumaa
Kaart kaart   
www.etts.ee/EE/tuletornid/tuletornide-nimekiri/parnumaa/840-kihnu-tuletorn
28 meetri kõrgune tuletorn Pitkänä ninal on üks neljast meie randade säilinud malmtuletornist. Torn on ehitatud samal ajal Vormsi ja Virtsu tuletornidega ning nendega ka välimuselt sarnane. Inglismaalt tellitud detailidest torn monteeriti kokku 1984. aastal, selleks ajaks olid valminud ka tuletornikompleksi elamu, saun, ait ja kaev. Tule kõrgus merepinnast on 29 m, torn on valge, koonilise kujuga ning varustatud laternaruumi ja rõduga; torni välisilme on I maailmasõja lõpust püsinud muutumatuna.

Koluvere linnus

Koluvere, Kullamaa, Läänemaa
Kaart kaart   
Saada e-mail
www.koluvereloss.com
Koluvere piiskopilinnus asub Lääne maakonnas Kullamaa vallas Risti-Virtsu maantee ääres. Tänaseni säilinud Koluvere linnuse osade ehitust alustati 13. sajandi teisel poolel peale Lodedele kuulunud linnuse hävitamist. Meieni säilinud hoone pärineb piiskop Winrich von Kniprode valitsusajast 1383-1419. Esialgu oli Koluvere ilmselt nelinurkne tornlinnus, külgede pikkusega 9,2 meetrit. Põhikorruse mõigasroietega võlvlagi lubas oletada torni olemasolu juba 13. sajandi lõpust.

Kõpu tuletorn

Kõpu tuletorn, Mägipe, Kõrgessaare, Hiiumaa
Kaart kaart   Telefon: +372 5299 162; +372 469 3474
Saada e-mail
www.tuletornikohvik.ee/tuletorn/
Kõpu tuletorn asub Lääne-Eestis Hiiumaal Kõpu poolsaare keskosas Mägipe külas. Tuletorni geograafilised koordinaadid on 58° 54′ 57″ N, 22° 11′ 59″ E. Kõpu tuletorn on Läänemere ja Baltimaade vanim ning väidetavalt maailmas vanuselt teine või kolmas tuletorn, mille tipus on tuli pidevalt põlenud.

Kuressaare linna turismiinfo

Tallinna 2, Kuressaare, Saaremaa
Kaart kaart   Telefon: +372 453 3120, +372 455 0550
Saada e-mail

Kuressaare
Oma asukoha, turvalisuse ja hoolitsetud linnapildi tõttu on Kuressaare hinnatud reisisiht nii eestlaste kui välismaalastest külaliste hulgas. Kesklinn on säilitanud oma miljöö ajast, mil seda kutsuti “Liivimaa väikelinnade pärliks”. Eesti üht populaarsemat turismikeskust külastab igal aastal tuhandeid inimesi. Siinseid olulisemaid vaatamisväärsusi on 13. sajandist pärinev Kuressaare piiskopilinnus, mida ümbritseb liigirikas linnapark. Kuressaare linnakeskus aga on ajalooliselt väärtusliku vanalinna arhitektuuriga kaitseala, kuhu kuuluvad klassitsistlikus stiilis ühe- ja kahekorruselised hooned.
Kuressaare Turismiinfokeskus
Kuressaare Turismiinfokeskus avati 02. mail 1994. aastal Kuressaare raekojas, aadressil Tallinna 2. Ruumid on hoone esimesel korrusel ning kergesti leitavad.
Turismiinfokeskuse lahke pere hoolitseb selle eest, et külalised leiaksid Saare maakonnas kõik vajaliku, mis neid huvitab. Turismiinfokeskuses on hulgaliselt turismikaarte, reisijuhte, informatsiooni majutus-, toitlustusettevõtete ning huviväärsuste kohta.
Turismiinfokeskus on avatud:
15.05.-31.05 ja 01.09.-15.09
 E-R 9.00-17.00, L, P 10.00-16.00
01.06.-31.08.
E-R 9.00-19.00, L, P 10.00-16.00
16.09.-14.05
E-R 9.00-17.00
Kontaktandmed:
Tallinna 2, Kuressaare 93819
        Tel. 453 3120; 455 0550; faks 453 3120
        E-mail: turism(a)kuressaare.ee

Kuressaare Raekoda

Tallinna 2, Kuressaare, Saaremaa
Kaart kaart   

Kuressaare
Põhjamaade barokki esindav lihtne ja range, kuid suursugusena mõjuv hoone rajati aastatel 1653-70 Rootsi suurniku, krahv Magnus Gabriel De la Gardie initsiatiivil. Kuressaare raekoja fassaadi pilkupüüdvaks elemendiks on barokne raidportaal. Erilist tähelepanu väärib portaali kohal suurtest dolomiitplokkidest karniis, mille kohal dolomiidist voluutide vahel ornamenteeritud must kuldtähtedega kartušš. Ehisvormil on ladinakeelne kiri, mis rõhutab hoone ühiskondlikku eripära: SEMPER OFFICIO FUNGITUR UTILITATI HOMINUM CONSULENS ET SOCIETATI ANNO MDCLXX Seda teksti on varasematel aegadel tõlgitud mitmeti. Viimane tõlge 1995.aastast kõlab järgmiselt: "ALATI TÄIDAB TA OMA KOHUST INIMESTE KASUKS, SELLEKS KODANIKKONNALT NÕU KÜSIDES. AASTAL 1670 ."(tõlkija I.H. Jarvet ) Teksti kohal on reljeefsetena kaks tiivulist lõvi linna vappi hoidmas, välja täiteks on kasutatud taimseid motiive. Raekoja saali laes on Eesti suurim 5,5 meetri pikkune ja 7,8 meetri laiune lõuend-laemaal.

Kuressaare Vaekoda

Tallinna 3, Kuressaare, Saaremaa
Kaart kaart   

Vaekoda
Raekoja vastas, keskväljakul asub 1663. aastal valminud barokne vaekoda, oma hoonetüübi ainus säilinud esindaja Eestis. Vaekojas asusid täpsed tembeldatud kaalud, mida kasutati turul kauplemisel. Aegade jooksul on hoone muutnud oma funktsiooni. Peale kaalukoja asus hoones 18.-19. sajandi vahetusel linna vahtkond, 19.-20. sajandil Kuressaare postijaam. Aastatel 1980-1982 toimunud restaureerimistöödel taastati väliuurimiste käigus selgunud algne fassaadikujundus ja 18.saj. pärinev ruumijaotus. Arhitekt L. Hansar, ajaloolane A.-M.Hallik.

Lauluväljak - SA Tallinna Lauluväljak

Narva maantee 95, Tallinn, Harjumaa
Kaart kaart   Telefon: +372 611 21 02
Saada e-mail
www.lauluvaljak.ee
Tallinna Laululava on ehitatud 1959. aastal laulupidude läbiviimiseks. Lavaalused ruumid, mis sisaldavad ka koha administratsioonile, on eelkõige mõeldud esinejate kogunemiseks. Siin saab korraldada näitusi, messe jpm. Lava oli ette nähtud mahutama 15 000 lauljat, kuid võimalik oli ka vastupidine kasutus variant, kus etteaste toimub lava esisel horisontaalpinnal ja laval istuvad pealtvaatajad. Põhja pool lõpetab külgseina sihvakas 42 m kõrgune peotule torn. Tallinna Lauluväljaku AS on 1994. aastal Puhkeparkide Direktsiooni õigusjärglasena asutatud eraõiguslik aktsiaselts, mille kõik aktsiad kuuluvad Tallinna Linnavalitsusele. TLV on operaator-tüüpi teenindus-ettevõte, mis haldab riigile kuuluvat lauluväljaku maa-ala ja Tallinna linnale kuuluvaid hooneid ning rajatisi ja pakub oma klientidele erinevaid teenuseid. Aprillis 2004 sai AS Tallinna Lauluväljakust Sihtasutus Tallinna Lauluväljak. Sihtasutus Tallinna Lauluväljaku missioon on arendada lauluväljakut nii, et see on kõigile kättesaadav atraktiivne meelelahutus-, kultuuri- ja vaba aja aktiivse veetmise keskkond, vaatamisväärsus turistidele ning Eesti tuntuim ja kõrgelt hinnatud meelelahutusürituste toimumise koht.

Lihula linnus

Lihula, Lihula, Läänemaa
Kaart kaart   
et.wikipedia.org/wiki/Lihula_linnus
Lihula linnus asus Läänemaal nüüdisajal asuvad linnuse varemed Lääne maakonnas Lihula vallas Lihula linnas. Lihula linnus paikneb juba 13. saj. muinaseestlaste asukohal. Linnust ümbritsevast maastikust kerkiva mäeseljandiku tipul. Ülejäänud seljandikust eraldab linnust poolümar vallikraav. Seljandiku põhjajärsaku ja lõunapoolse vallikraavi vahele jääv ovaalne ala oli ümbritsetud kõrge ringmüüriga ning jaotatud kaheks võrdseks, piiskopkonna ja ordupooseks osaks. Praeguseks on osa linnuse vundamentidest taas välja kaevatud ja konserveeritud.

Linnahall

Mere puiestee 20, Tallinn, Harjumaa
Kaart kaart   Telefon: +372 641 2250
Saada e-mail
www.linnahall.ee
LINNAHALLI hoonekompleks valmis 1980.a. 0riginaalse arhitektuurilise lahenduse eest pälvisid Rahvusvahelise Arhitektide Liidu presidendi kuldmedali ja preemia autorid R.Altmäe ja R.Karp. KONTSERDISAALI FUAJEE avar pind (6000 m2 ) võimaldab korraldada näitusi, kaupade suurmüüke, messe, toodete presentatsioone jm. KONTSERDISAALIS saab korraldada mitmesuguseid suurüritusi - festivale,teatri- ja kontsertetendusi, moedemonstratsioone, kongresse, rahvakoosolekuid, spordivõistlusi, kinoseansse jm.

Loodi ehk Paistu Põrguorg

Loodi, Paistu, Viljandimaa
Kaart kaart   
et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kaitsealad
Loodi looduspark asub Viljandimaal Viiratsi, Paistu ja Pärsti vallas. Looduspargi pindala on 3460 hektarit. Looduspark moodustati 1992. aastal, ühendamaks piirkonnas asuvaid maastikukaitsealasid ja üksikobjekte. Aastal 1997 eraldati looduspargist Viljandi maastikukaitseala ja looduskaitseliselt väheväärtuslikud haritavad maad. Loodusparki kuuluvad Heimtali, Paistu, Tilli, Polli, Holstre, Kindralimäe, Nõmme, Loodi–Püstmäe, Tõllamäe, Mäemetsa ja Sinialliku sihtkaitsevöönd ning mitu üksikobjekti (näiteks Polli ja Tõllamäe tamm).

Mopeedikeskus

Üsse, Ridala, Läänemaa
Kaart kaart   Telefon: +372 472 9127
Saada e-mail
www.moped.ee
Mopeedikeskus on loodud selleks, et populariseerida mopeedide kasutamist Eestis, säilitada ja tutvustada inimestele nii kohalikku kui muu maailma mopeediajalugu ning pakkuda mopeedidega seotud teenuseid.
, leiti 70:    « eelmised 20 1 2 3 4 järgmised 20 »
Aseri restoran  Šeš Beš

ViroWebist
Kontakt
Külastatavuse statistika
Firma lisamine
Reklaami avaldamine ja autoriõigused

  IN ENGLISH PÅ SVENSKA AUF DEUTSCH


Puhkemajad, suvilad, külaliskorterid