| A.H.Tammsaare Muuseum Albus,
Vetepere,
Albu, Järvamaa |
asukoht |
| Telefon: +372 38 59 020, +372 5340 3461 |
 Saada e-mail |
| www.tammsaare.albu.ee
|
|
|
| 30. jaanuaril 1878 sündis Tammsaare-Põhja talus Vetepere külas Peeter ja Ann Hanseni peres neljanda lapsena poeg Anton, tulevane kirjanik.
Selle taluga olid tihedalt seotud Anton Hanseni esimesed paarkümmend eluaastat. Oma loomingus on Tammsaare jäädvustanud kodukandi inimesed, paigad ja kauni, kuid eluks karmi looduse.
Pärast romaani "Tõde ja õigus" I osa ilmumist 1926. aastal käis Tammsaare-maile palju uudistajaid. Ametlikult aga avati muuseum kirjaniku venna August Hanseni ehitatud elumajas 30. jaanuaril 1958. aastal ning kuni 1972. aastani oli ekspositsioon ainult maja teisel korrusel.
29. jaanuaril 1978. aaastal, Anton Hansen Tammsaare 100. sünniaastapäevale pühendatud pidustuste ajal avati taastatud hoonetekompleks. Uuesti olid ehitatud rehielamu, karjalaut, saunikute eluhooned, piiriaiad ning Tammsaare talu ümbritsevatesse rabadesse rajatud matkarajad.
4. detsembril 2002 moodustati Sihtasutus A. H. Tammsaare Muuseum Vargamäel. |
|
| A.H.Tammsaare Muuseum Kadriorus,
Koidula 12 A,
Tallinn, Harjumaa |
|
asukoht |
| Telefon: +372 601 3111 |
|
Saada e-mail |
| www.linnamuuseum.ee/tammsaare/
|
|
|
| Tallinna äärelinnas Kadriorus, historistlikus suvila tüüpi majas, asub Eesti kirjandusklassiku A. H. Tammsaare (1878 –1940) korter-muuseum. Selles hoones elas kirjanik aastatel 1932 – 1940 ning seal ta ka suri. Kirjaniku lese, Käthe Hanseni sooviks oli, et nende kodu võiks kunagi olla muuseum. Nüüdseks on see unistus täitunud, muuseum avati kirjaniku sajandal sünniaastapäeval 30. 01. 1978.a.
Maja teisel korrusel asub kirjaniku viietoaline korter, mis on sisustatud algupärasel kujul, hoone teises tiivas on kirjanduslooline väljapanek Tammsaare elust ja loomepärandist. Kogudes on üle 6000 säiliku, sh kirjaniku surimask ja viiul, ning tema koduarhiiv, mis sisaldab käsikirju, kirjavahetust, dokumente ja fotosid. |
|
| Aavikute majamuuseum,
Vallimaa k. 7,
Kuressaare, Saaremaa |
|
asukoht |
| Telefon: +372 455 7583 |
|
| www.saaremaamuuseum.ee
|
|
|
19. sajandi lopul kuulus Kuressaares Sepa tänav 9 (hilisem Vallimaa 7) asuv majavaldus koos krundiga aednik Johann Brennerile (1834 – 92). Omaniku surma järel ostis selle Kuressaare kaupmees Jakob Aavik (Joosep Aaviku isa) oma vennale Mihkel Aavikule (Johannes Aaviku isa). 1. aprillil 1896 asuski Mihkel Aavik (1844 – 1909) siia koos abikaasa Anne (1849–1918) ja laste Aadu, Liisi ja Juuliga. Johannes Aavik elas oma vanematekodus kooliopilasena aastail 1898 – 1902 ja hiljem, 1919 – 26 Saaremaa Ühisgümnaasiumis eesti keele opetajana töötades. Vanemate surma järel jäid maja hooldajaiks oed Liisi (1885 – 1949) ja Juuli (1890 – 1959). 1961. aastast kuni surmani 1989 oli sama maja Joosep Aaviku kodu. 19. juunil 1992 avati siin Saaremaa Muuseumi filiaalina Johannes ja Joosep Aaviku Majamuuseum |
|
| Ahja jõe ürgoru kaitseala,
Ahja,
Vastse-Kuuste,
Põlvamaa |
|
asukoht |
|
|
| et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kaitsealad
|
|
|
| Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala paikneb Vastse-Kuuste ja Põlva valla maadel, hõlmates jõe keskjooksu ja selle lähiümbruse Koorevere sillast kuni Valgesoo veskini. Kaitseala on 1101 ha suurune ning ta loodi 1957. aastal.
Kaitsealal kaitstakse Ahja jõe keskjooksul asuvaid Devoni ladestu Burtnieki lademe liivakivipaljandeid, mitmeid koopaid (näiteks Emalätte koobas, Neitsikoobas), jõeorgu ja seal leiduvaid kaitsealuseid liike (näiteks austria roidputke, alssosja, mets-vareskolda, nõmm-vareskolda, ungrukolda ja karukolda). |
|
| Ambla kirik,
Valguse tee 2,
Ambla,
Järvamaa |
|
asukoht |
| Telefon: +372 3834033, Faks: +372 383 4033 |
|
Saada e-mail |
| www.eelk.ee/h_ambla.html
|
|
|
| Püha Neitsi Maarja kirik Amblas on vanim Järvamaa kirikute seas ning tema torn, asjatundjate arvates, Eestimaa esimene kõrge läänetorn pühakoja müüride üle. Ambla kihelkonnas, põrkusid Liivi ordu huvid vastu Taani kuninga võimupiire – oli 13. sajandi keskpaik. Tornikiiver vanal fotol pole vanem 1857. aastast. Tõenäoliselt 19. sajandi keskpaigast tehti Amblas peale muude ehitustööde ka ümberkorraldusi sisekujunduses – ehitati pseudogooti stiilis altarisein, vana, 17. sajandi I poolel Berendt Geistmanni valmistatud altari värvilisus peideti lõplikult rohekashalli alla; umbes samavana kantsel Adam Pampelt (täiendatud 1729. aastal kõlaräästaga Johann Valentin Rabe töökojast) sai pruunides toonides värvikuue. Oreli ehitamisega kaotas mõjususe lääneseinas domineerinud roosaken, Eesti kirikute esimesi, olles tänaseni tervenisti vaadeldav üksnes väljastpoolt. |
|
| Angerja vasall-linnus,
Angerja,
Kohila,
Raplamaa |
|
asukoht |
|
|
| www.kohila.ee
|
|
|
| Angerja vasall-linnus on üks Raplamaa vanemaid kiviehitisi. Linnus on ehitatud 14.–15. sajandil ning hiljem on seda mitmeid kordi ümberehitatud ja aja nõuetele kohandatud.
Hoone on ristkülikukujuline kahekordne paekivist ehitis, mille all asusid keldrid. Kindlustatud eluruumid asusid hoone keskel, seda osa peetakse vanimaks ehitusjärguks. Rahvasuu räägib, et linnuse alt minevat salakäik Salutaguse mõisa alla.
Linnuse kaitsesüsteemi kuulus ka veetõke, mille moodustasid ühelt poolt Angerja jõgi ning teisalt sügav vallikraav.
Vasall-linnus hävis oletatavalt Liivi sõjas, tänaseks on sellest järgi jäänud kõrged müüriosad |
|
| Angla tuulikud,
Angla,
Leisi,
Saaremaa |
|
asukoht |
| Telefon: +372 5199 0265 |
|
| www.anglatuulik.eu
|
|
|
| Angla tuulikud asuvad Saaremaal Upa–Leisi maantee ääres Angla külas.
Neli tuulikut on pööratava kerega pukktuulikud, viies tuulik on vaid pööratava peaga kaheksatahuline hollandi tuulik. Angla tuulikud on Eestis üks paremini säilinud tuulikutegrupp, mis paikneb oma origninaalasukohas Angla tuulikutemäel. |
|
| Ants Laikmaa majamuuseum,
Kadarpiku,
Taebla, Läänemaa |
|
asukoht |
| Telefon: +372 47 29 756 |
|
| www.laikmaa.eu
|
|
|
| Ants Laikmaa oli üks eisimesi Eesti soost kunstnikke ning kunstipedagooge. Tegemist on ainulaadse kompleksiga, mis on Laikmaa enda projekteeritud ning mida ta koos arhitekt Karl Burmaniga aastakümneid ehitas. Ainulaadse arhitektuuriga hoone esimesel korrusel on kunstniku söögituba ning tema elukäiku tutvustav väljapanek. Ülemisele korrusele jäävad ateljee ning töö- ja magamistuba koos Laikmaa isiklike esemete ja etnograafilise vanavaraga. Maja ümber on kunstniku enda rajatud liigirikas park, mis on looduskaitse all. Pargis asuvad ka suvemaja ning A. Laikmaa haud. |
|
| Atla-Eeru kõrts,
Muuseumi 1,
Juuru,
Raplamaa |
|
asukoht |
| Telefon: +372 484 4199, +372 484 4162 |
|
Saada e-mail |
| www.mahtramuuseum.ee
|
|
|
| Eeru kõrts on ainus Eestis säilinud talupoja-kõrts. Hoone vanimaks osaks loetakse rehetuba ja rehealust, mis pärinevad 1811. aastast, mil elamu Atla mõisa maale rajati. 1841. aastal kohandati see kõrtsiks. Esimene kõrtsmik oli Jüri Rüter. Atla mõis kuulus sel ajal Barlövenite aadliperekonnale.
Eeru kõrts on tüüpiline 19. sajandi rehielamu paekivist rehealuse ja rõhtpalkidest kambriteosaga. Hoone katus, mis varem oli õlgedest, on tänapäeval roost. Nagu ehtsal suitsutarel kunagi, puudub ka Eeru kõrtsil korsten. |
|
| Audla mõis,
Audla,
Laimjala,
Saaremaa |
|
asukoht |
|
|
| et.wikipedia.org/wiki/Audla_mõis
|
|
|
| Audla mõis oli rüütlimõis Pöide kihelkonnas Saaremaal. Nüüdisajal jääb mõis Saare maakonna Laimjala valla territooriumile.
Esimesed teated Audla mõisast (Hauküll) pärinevad 1464. aastast. 17.–18. sajandil kuulus mõis Vietinghoffidele, alates 1798. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni aga Buhrmeisteritele. Mõisa viimane omanik oli Charles von Buhrmeister.
Mõisa ühekorruseline varaklassitsistlik peahoone on ehitatud 1805. aastal. Hoone valmimisajale viitavad eeskoja seina müüritud raidtahvlid. Poolkelpkatusega hoone eripäraks on erakordselt kõrge esimene korrus ning kolm ovaalsaali. Fassaadi ilmestab kolme akna laiune pealeehitus, millel on ovaalaknaga kolmnurkfrontoon.
Vähesed kõrvalhooned ei asunud mitte peahoone läheduses, vaid sellest 150-200 meetrit lõuna pool, teisel pool väheldast teed omaette kompleksina.
Mõisa peahoonesse kolis võõrandamise järgselt kool, mis tegutses seal 1970-te aastateni. Hiljem seisis hoone tühjalt ja lagunes. Kaasajal on hoone eraomanduses, kuid seisab tühjalt ning laguneb edasi. |
|
| Audru muuseum,
Pärna allee 14,
Audru, Pärnumaa |
|
asukoht |
| Telefon: +372 446 4191, +372 5559 9302 |
|
Saada e-mail |
| www.audru.ee/?id=90-8k
|
|
|
| Audru museum avati 12. augustil 1996. a ja paikneb koos Audru Raamatukoguga endises Audru mõisa valitsejamajas.
Ühekordne klassitsistlikus stiilis ehitis on kõrge kelpkatusega ja keldriruumidega. Esifassaadi keskel asuvat löövialust toetavad 4 saledat toskaana orderis ümarsammast. Hoone nurgad on kujundatud samalaadsete pilastritega.
19 saj. II poolel on hoone omandanud teravkaarelised neogooti stiilis akna- ja ukseavad. Tähelepanu väärib hoone puunikerdustega kujundatud tiib-uks, mille originaal on valmistatud Pärnu 19 saj. nimeka tislermeistri G. F. Finck`i töökojas. Valitsejamaja oli alates 1901. aastast telefoni-ühenduses härrastemajaga, tornimajaga ja karjamõisate valitsejamajadega.
Hoone on tänapäevani säilinud täies mahus. Seal on tegutsenud telefonikeskjaam, sovhoosi kontor ja söökla, arstipunkt ning korterid.
Muuseumi kasutada on ruumid maja parempoolses tiivas – hea akustikaga kaminasaal, töö- ja olmeruumid ning teisel korrusel nn. lakasaal, kus asub püsiekspositsioon.
Endises mõisa viinakeldri hoones ehk õuemuuseumis asuvad suuremad eksponaadid – rehepeksu ja põllutöömasinad.
Muuseumis kajastub Audru valla eluolu alates 19. sajandi teisest poolest kuni lähiminevikuni.
Lähikonnas asuvad mitmed säilinud ja tänapäeval kasutust leidnud hooned – viinaköök, magasiait, kõrtsimaja. Meeleolu loovad jalutuskäik kiriku arboreetumis ja vanas mõisapargis. |
|
| Aurik-jäämurdja Suur Tõll,
Küti 17,
Tallinn,
Harjumaa |
|
asukoht |
| Telefon: +372 641 1408 |
|
Saada e-mail |
| www.meremuuseum.ee
|
|
|
Vette lastud 29.12. 1913.a. Stettinis ( Szceczin ) Vulcan - Werke tehases. Maksumus 970 310 kuldrubla. Käigukatsetusteks esitati 15.03. 1914.a. Oma kodusadamasse - Tallinnasse, jõudis esmakordselt 19.06. 1914.a peale Hankot, Kroonlinna ja Peterburi. Oli moodsaim ja tehniliselt täiuslikum jäämurdja maailmas kümnekonna aasta jooksul.
On ainuke sõjaeelsest iseseisvusajast säilinud aurulaev Eestis ja kogu Baltikumis.
Etendas olulist rolli nii Soome kui ka Eesti Vabadussõjas.
On maailma suurim säilinud aurujäämurdja ning peale kõige veel üsna originaalilähedases korras, olles sellega maailma mastaabis unikaalne tehnikamälestis. |
|
| Barclay de Tolly mausoleum,
Jõgeveste,
Helme,
Valgamaa |
|
asukoht |
| Telefon: +372 76 70 984, +372 513 9065 |
|
Saada e-mail |
| barclay.helme.ee/
|
|
|
| Michael Andreas Barclay de Tolly (1761-1818) oli vene armeejuhataja 1812.aasta sõjas. Jõgevestega oli Barclay de Tolly nimi seotud alates tema abiellumisest 1791.a Helene Auguste Eleanore von Smitteniga, kes oli pärit Jõgevestest. Oma naise kaudu sai väejuht Jõgeveste mõisa omanikuks.
1823.aastal laskis Barclay de Tolly lesk 1,5 km kaugusele Jõgevestest püstitada oma mehele mausoleumi, mis on püsinud tänaseni. Klassitsistlikus stiilis hoone autor on Apollon Shtshedrin. Hauamonumendi autoriks on Vassili Demut-Malinovski. Mausoleumi keldris asuvad vürst ja vürstinna Barclay de Tolly sarkofaagid. |
|
|
ViroWebi auhinnamäng!
