Pärnu majoitus
huoneisto.eu |
Järvamaa vaatamisväärsused
vaatamisväärsused Järvamaal
leiti 7: 1
|
Vetepere,
Albu , Järvamaa |
Kaart
Telefon: +372 38 59 020, +372 5340 3461 |
 Saada e-mail |
www.tammsaare.albu.ee
|
|
|
| 30. jaanuaril 1878 sündis Tammsaare-Põhja talus Vetepere külas Peeter ja Ann Hanseni peres neljanda lapsena poeg Anton, tulevane kirjanik.
Selle taluga olid tihedalt seotud Anton Hanseni esimesed paarkümmend eluaastat. Oma loomingus on Tammsaare jäädvustanud kodukandi inimesed, paigad ja kauni, kuid eluks karmi looduse.
Pärast romaani "Tõde ja õigus" I osa ilmumist 1926. aastal käis Tammsaare-maile palju uudistajaid. Ametlikult aga avati muuseum kirjaniku venna August Hanseni ehitatud elumajas 30. jaanuaril 1958. aastal ning kuni 1972. aastani oli ekspositsioon ainult maja teisel korrusel.
29. jaanuaril 1978. aaastal, Anton Hansen Tammsaare 100. sünniaastapäevale pühendatud pidustuste ajal avati taastatud hoonetekompleks. Uuesti olid ehitatud rehielamu, karjalaut, saunikute eluhooned, piiriaiad ning Tammsaare talu ümbritsevatesse rabadesse rajatud matkarajad.
4. detsembril 2002 moodustati Sihtasutus A. H. Tammsaare Muuseum Vargamäel. |
|
Valguse tee 2,
Ambla , Järvamaa |
| Kaart
Telefon: +372 3834033 |
|
Saada e-mail |
www.eelk.ee/h_ambla.html
|
|
|
| Püha Neitsi Maarja kirik Amblas on vanim Järvamaa kirikute seas ning tema torn, asjatundjate arvates, Eestimaa esimene kõrge läänetorn pühakoja müüride üle. Ambla kihelkonnas, põrkusid Liivi ordu huvid vastu Taani kuninga võimupiire – oli 13. sajandi keskpaik. Tornikiiver vanal fotol pole vanem 1857. aastast. Tõenäoliselt 19. sajandi keskpaigast tehti Amblas peale muude ehitustööde ka ümberkorraldusi sisekujunduses – ehitati pseudogooti stiilis altarisein, vana, 17. sajandi I poolel Berendt Geistmanni valmistatud altari värvilisus peideti lõplikult rohekashalli alla; umbes samavana kantsel Adam Pampelt (täiendatud 1729. aastal kõlaräästaga Johann Valentin Rabe töökojast) sai pruunides toonides värvikuue. Oreli ehitamisega kaotas mõjususe lääneseinas domineerinud roosaken, Eesti kirikute esimesi, olles tänaseni tervenisti vaadeldav üksnes väljastpoolt. |
|
Kooli 1,
Roosna-Alliku , Järvamaa |
| Kaart
Telefon: +372 5326 9150 |
|
Saada e-mail |
roosnaallikumois.ee/
|
|
|
| Roosna-Alliku mõis (saksa k Kaltenbrunn) rajati 17. sajandil. Saksakeelne nimi tähendab tõlkes külma kaevu või allikat. Enne mõisa rajamist asus siin Jõelähtme küla (Jegelecht). Roosna-Allikult saab alguse Pärnu jõgi. Oma eestikeelse nime sai mõis esimeste omanike Rosenite järgi. 17. sajandi lõpul Roosna-Alliku mõis redutseeriti (riigistati), kuid jäi senisele omanikule rendile ning 18. sajandi alguses anti see Rosenitele tagasi. Tegemist oli väga rikka mehega, kes andis sõdade tõttu pidevas rahahädas olnud Rootsi kroonile (kuningale) laene ja kujunes nii üheks suurimaks riigi võlausaldajaks. Võlgade katteks kinkis kuningas talle ulatuslikke maavaldusi Eesti- ja Ingerimaal. 1617. aastal tõstis kuningas Gustav II Adolf ta aadliseisusesse. Et vahet teha Vana-Liivimaal juba varem tuntud Rosenite aadlisuguvõsaga, lisati nimele täiendavalt „weiss” (valge). Ka Bogislaus von Roseni vapil on kujutatud valge roos, millest on kujunenud Roosna-Alliku mõisa sümbol.
Allikas: http://roosnaallikumois.ee/?c=embed&l=et |
|
Sargvere,
Paide , Järvamaa |
| Kaart
Telefon: +372 5149619 |
|
Saada e-mail |
sargveremes.ee/
|
|
|
1626. a. omandas Sargvere küla maad koos ümberkaudsete küladega teenete eest Rootsi-Poola sõjas noor palgasõdurite jalaväepolgu juht Alexander von Essen. Saadud maadest rajas Essen mõisa, mida mõisa keskuse järgi hakati nimetama Orissaareks. Eestlased aga tarvitasid sagedamini omanikust tuletatud – Esna – nime. Pärast Esseni surma 1664.a. läks mõis tema kolmandale pojale Otto Magnusele. 1688.a. mõis riigistati, kuid siiski jäi see veel Essenite kätte.
1722.a. jagati Otto von Esseni pärand kolmeks ja ühe osana eraldati Orissaarest iseseisva osana Sargvere, mis määrati ühele tema tütrele – Christina-Hedwigile, kes oli abielus Kirna ja Laupa mõisate omaniku Hans Heinrich von Ferseniga. Järgmiseks mõisaprouaks sai Fersenite abielust sündinud tütar Louise Magdalena , kelle ajal võisid olla ettevalmistamisel Sargvere mõisa ehitustööd.
Ehitustööde initsiaatoriks võis olla ka tema väimees Heinrich Magnus von Buddenbrock, kes algselt oli Sargvere mõisa rentnik. Mõisa väljaehitamist jätkas Buddenbrocki tütar – Anna Auguste Louise. edaspidi vahetuvad aga mõisavaldajad veelgi kiiremini, sest kellelgi ei paistnud olevat suuremat huvi mõisa arengu vastu ja see muutus ostu-müügi- ja rendiobjektiks.
1869.a. ostis mõisa Karl Riesenkampff, kelle suguvõssa see jäi kuni mõisate riigistamiseni 1919.a. Viimaseks omanikuks oli traditsiooniliselt jällegi naine – Karl Riesenkamppfi tütar Emmeliine Stackelberg, kes oli abileus Kiviloo paruniga ja elas sealses mõisas. Sargverega tegelesid valitsejad.žmõisas. Sargverega tegelesid valitsejad.
Allikas: http://sargveremes.ee/?c=moisa-lugu&l=et
|
vaatamisväärsused Järvamaal
leiti 7:
1
|
|
ilm Järvamaal
