Pärnu majoitus
huoneisto.eu |
Tallinn vaatamisväärsused
Lai 50,
Tallinn , Harjumaa |
Kaart
Telefon: +372 641 2241 |
Saada e-mail |
www.oleviste.ee
|
|
Norra kuningas Olav Püha nime kandva jumalakoja tornitipp on kõrgeim Eestis (123,7 m), võlvidki võrreldamatult kõrged (kesklöövi kõrgus 31 m). XVI sajandiks sai kirik praeguse suuruse, ilu ja imposantsuse. Siit sai alguse usupuhastus Tallinnas aastal 1524 ja historitsism Eesti kirikuinterjööride kujunduses tulekahjujärgseil 1830-ndatel aastatel. Ehitusaeg: XIV-XIX. |
Suur-Patarei 24,
Tallinn , Harjumaa |
Kaart
Telefon: +372 50 46 536 |
Saada e-mail |
www.patarei.org
|
|
Patarei merekindlus asub tallinna lahe ääres 4 hektaril. Ranna ääres paiknev kaarekujuline gorz liitub kolmnurgakujuline lüneti osa. Kolmnurga tipus paikneb väiksem mortiiripatarei, mille kõrval asub Kultuuripark Patarei sissepääs.
Siit saab liikuda erinevate vaatamisväärsuste juurde. Nii majandushoovilt kindlus-vangla sisse, kui ka otse alla mere äärde. |
Mäekalda 2,
Tallinn , Harjumaa |
Kaart
Telefon: +372 6013136 |
Saada e-mail |
www.linnamuuseum.ee/peetrimaja/
|
|
Keiser Peeter I (1672-1725) laiendas Põhjasõja käigus Vene impeeriumi piire, vallutades 1710. aastaks Eesti ala. Uute piirialade kaitsmine muutus nüüd valitseja esmaseks ülesandeks. Eestis pööras ta suurt tähelepanu Tallinna ja Paldiski sadamate väljaehitamisele ning viibis korduvalt Tallinnas.
Keisri esialgseks majutamiseks osteti 1713. aastal tulevase Kadrioru lossi maa-alaga koos ka 17. sajandil ehitatud suvemõis, mis oli kuulunud raehärra von Drentelnile. Keisri tarbeks laiendati väikest ehitust tiibhoonega ning selle tulemusena koosnes hoone esikust, köögist ja neljast toast. Väike suveresidents oli kasutusel kuni keisri surmani. Järgnevad valitsejad elasid Tallinna külastades juba valminud Kadrioru lossis ning väike ehitus jäi unustatuna lagunema. Hoone taastati keiser Aleksander I korraldusel peale tema külaskäiku Tallinna 1804. aastal. Taastamata jäi tiibhoone, köök ehitati ringi ning selle peale teine korrus söögitoaga, mis varem puudus.
Sellest alates on väikest ehitust pidevalt hooldatud ning tänapäeval esindab hoone ainsana Eesti arhitektuuris 17. sajandi suvemaja ehituslaadi ning on seetõttu ehitusmälestisena eriti väärtuslik. |
Pühavaimu 2,
Tallinn , Harjumaa |
Kaart
|
Saada e-mail |
www.eelk.ee/tallinna.puhavaimu
|
|
Tallinna keskaegsete kirikute hulgas väikseim, kuid kunstivaradelt rikas pühakoda Raekoja naabruses. Euroopa-tähtsusega kappaltar (Lüübeki meister Berndt Notke, 1483), renessansskantsel (1597), baroksed nikerduste ja maalidega väärid (Elert Thiele, XVII), suur arv vanu maale ja valgusteid, uusaegsed vitraazaknad. Ehitusaeg: XIII/XIV. |
Raekoja plats 1,
Tallinn , Harjumaa |
Kaart
Telefon: +372 6 457 900 |
Saada e-mail |
www.tallinn.ee/raekoda
|
|
Tallinna Raekoda on Põhja-Euroopas ainus säilinud gooti stiilis raekoda. Hoone kannab euroopaliku linnavõimu traditsiooni – juba 1248. aastal kinnitas Taani kuningas Erik IV Adraraha Tallinnale Lübecki linnaõiguse, millele toetudes alustas raekojas tööd hansakaupmeeste seast valitud raad. Selle sammuga astus Tallinn Euroopa õigusruumi. Linnavalitsus töötas raekojas kuni 1970. aastani. Tänaseni munitsipaalomandis olev maja täidab oma ajaloolist funktsiooni linna esindushoonena. |
Ahtri 2,
Tallinn , Harjumaa |
Kaart
Telefon: +372 6257000 |
Saada e-mail |
www.arhitektuurimuuseum.ee
|
|
Rotermanni soolaladu on Tallinna nn Rotermanni kvartali suurejoonelisemaid paeehitisi, mis valmis 1908. aastal baltisaksa inseneri Ernst Boustedti projekti järgi. Tollal ühekorruselise hoone võlvitud keldris asus soolaladu, imporditava soola töötlemine toimus ülakorrusel.
Soolalao ehitaja Christian Barthold Rotermann (1840–1912) oli Tallinna nimekamaid suurtööstureid, kes jätkas oma isa – samuti Christian Rotermanni (1801–1870) poolt samas kvartalis alustatud tootmist ja äritegevust. Ta suurendas raua- ja puidutööstust, 1879. aastal ehitas aurusae hoone, 1887 asutas makaronivabriku. 1888. aastal uue kaubahoone Mere puiestee äärde ning seejärel viljaveski, mis kasvas suurimaks Tallinnas.
Soolaladu rekonstrueeriti aastatel 1995–1996 arhitekt Ülo Peili ning sisearhitekt Taso Mähari (mõlemad arhitektuuribüroo Urbel & Peil) projekti kohaselt. |
Kloostrimetsa tee 52,
Tallinn , Harjumaa |
Kaart
Telefon: +372 606 2679 |
Saada e-mail |
www.botaanikaaed.ee
|
|
Ainult kümne kilomeetri kaugusel linnamelust maalilises paigas Pirita jõe kaldal harmoneeruvad puhas loodus ja kaunilt kujundatud maastik. Kõrvuti kasvavad siin võõramaised haruldused ja tuttavad äratundmisrõõmu pakkuvad eestimaised taimed. Mitme tuhande taimeliigi hulgas leidub mitte ainult huvitavat tõelisele loodusesõbrale, vaid avastamisrõõmu ja silmailu igaühele. |
Vene 17,
Tallinn , Harjumaa |
Kaart
Telefon: +372 6155183 |
Saada e-mail |
www.linnamuuseum.ee
|
|
Tallinna vanalinna südames, Vene tn. 17 asuva Linnamuuseumi hoone ajalugu ulatub tagasi 14. sajandisse.
Kõrge kelpkatuse all olev stiilse teravkaarse portaali ja uhke kaksikaknaga hoone on tüüpiline keskaegne elamu. Maja kuulus sajandeid linna nimekaile kodanikele - kaupmeestele ja raehärradele.
Muuseumiks kohandati hoone aastatel 1963-1965, praeguse ilme sai see renoveerimise käigus aastail 1997-2000.
Muuseumi ekspositsioon annab ülevaate Tallinna ajaloost läbi sajandite, muinasaja lõpust kuni Eesti taasiseseisvumiseni 1991 a. |
Kloostrimetsa 58a,
Tallinn , Harjumaa |
Kaart
Telefon: +372 686 3005 |
Saada e-mail |
www.teletorn.ee
|
|
Vaade Tallinna Teletornist on ainukordne Eestis ja unikaalne Põhja-Euroopas. Sinu all laiuvad Muuga metsad, eemal kaunis Tallinna vanalinn ja sillerdav Läänemeri kogu oma majesteetlikus hiilguses. Raudse eesriide perioodil oli just siin paljude Eesti inimeste jaoks aken vabasse maailma – õhtul võis näha isegi Helsingi tulesid.
Vaate illustreerimiseks saavad külastajad kasutada multimeedia ekraane: suurendada selles huvi pakkuvat piirkonda või näha, milline nägi koht välja minevikus.
See on vaade, mida peab elus nägema. Veel enam – kogema! |
Toom-Kooli 6,
Tallinn , Harjumaa |
Kaart
Telefon: +372 644 4140 |
Saada e-mail |
www.eelk.ee/tallinna.toom
|
|
Mandri-Eesti vanim pühakoda, peakirikuna aastast 1240 pühendatud Neitsi Maarjale. Keskaegseid hauaplaate, hauamonumente renessanssajast XIX sajandini. Baroksete vappepitaafide rikkalik Euroopa-tähtsusega kogu (Christian Ackermann). Imposantne barokne altarisein, apostlifiguuridega kantsel (mõlemad samuti Christian Ackermann). Aastaarv 1779 tuulelipul tähistab barokse tornikiivri valmimist. Ehitusaeg XIII-XVIII. |
|
|