Eesti vaatamisväärsused | lk 4

Kadrioru loss - Kadrioru kunstimuuseum

Weizenbergi 37A. Weizenbergi 37, Tallinn , Harjumaa

Kaart

Telefon: +372 606 6400; +372 606 6403 (piletikassa)

Saada e-mail

www.kadriorumuuseum.ee/et/

22. juulil 2000 avati renoveeritud Kadrioru lossis Eesti Kunstimuuseumi filiaal Väliskunsti Muuseum. Lisaks kunstinäitustele toimuvad lossis kontserdid ja teatrietendused, korraldatakse loenguid, ekskursioone, kunstiteoste tutvustusi ja vastuvõtte.

Karula Rahvuspark

Ähijärve, Antsla , Võrumaa

Kaart

Telefon: +372 78 28 350, +372 78 28 352; +372 78 28 353

Saada e-mail

www.karularahvuspark.ee

Kasari vana sild

Kasari, Martna , Läänemaa

Kaart

et.wikipedia.org/wiki/Kasari_raudbetoonsild

Risti-Virtsu maanteed jätkates jõuame Läänemaa suurima, 112 km pikkuse Kasari jõeni. Kasari jõgi algab Rapla lähedalt ja suubub Matsalu lahte. Kasari luht (4000 ha) on Põhja-Euroopa suurim lageluht ja kevadise suurvee ajal on peaaegu kogu luht tulvavete poolt üle ujutatud. Luhaalad pakuvad pelgupaika avamaalindudele. Kevadel, üleujutuse ajal, peatuvad siin tuhanded luiged, haned ja ujupardid. Parima ülevaate Kasari luhast saab Kloostri linnutornist. Kasari jõel korraldatakse ka kanuumatku algusega Kloostri sillalt ja Penijõe sadamast. Tänapäeval sõidavad autod üle Kasari jõe uut silda mööda. Hiljuti restaureeritud Kasari vana sild (1904) oli valmimisajal maailma pikim raudbetoonist sild (308 m pikk ja 7 m lai). Graniitplokkidest tahutud sammastele toetub 13 sillakaart, mida katab munakivisillutis. Kivisildadega harjunud talupojad pidasid uut silda liiga õhukeseks ja pelgasid algul hobuvankriga üle silla sõita, kartes, et hobuse kabjad vajuvad sillast läbi. Allikas: http://avasta.laanemaa.ee/kasari_sild.html

Keila juga

Keila-Joa, Keila , Harjumaa

Kaart

www.klint.envir.ee/klint/eng/8.html

Keila mõis ja ordulinnus

Linnuse 9, Keila , Harjumaa

Kaart

Telefon: +372 6781668

Saada e-mail

www.hmk.ee/kontaktid-ja-ametlik-info/harjumaa-muuseum/

Keldri müür (Härma Mäemine müür)

Vastseliina, Vastseliina , Võrumaa

Kaart

Saada e-mail

loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/haanja-karula-puhkeala/1215

Piusa jõe ürgoru maastikukaitsealal asuvad devoni liivakivipaljandid Härma Mäemine ja Härma Alumine müür tasuvad vaatamist. Härma Mäemine müür ehk Keldri müür, mis laiub Härma küla all, on Eesti kõrgeim devoni liivakivipaljand (43 m). Lausalist paljandit on näha 19 m, paljandi pikkus on 150 m. Härma Alumine müür ehk Kõlksniidu müür on 20,5 m kõrgune kalju ning Piusa ürgoru üks kaunimaid. Tema mitmevärviliste murranguliste kihtide mäng on loonud tõelise loodusskulptuuri.

Kiek in de Kök

Komandandi tee 2, Tallinn , Harjumaa

Kaart

Telefon: +372 644 6686

Saada e-mail

www.linnamuuseum.ee/kok/

Kihnu koduloomuuseum

Linaküla, Kihnu , Pärnumaa

Kaart

Telefon: +372 446 9717

Saada e-mail

web.zone.ee/pmvms/Kihnu/Kihnu.htm

Kihnu muuseum asutati 14. juulil 1974.a. ta kasvas välja Kihnu-Ruhnu mängude ajal toimunud näitusest. Autor ja teostaja oli tolleaegne Pärnu Muuseumi direktor Omar Volmer, konsultandiks kihnlasest kodu-uurija Theodor Saar. Algul töötas muuseum ühes toas. Tänaseks on ekspositsioon neljas toas.
Asume Linaküla külas, Kihnu saare keskel - kiriku, koolimaja ja rahvamaja lähedal. Kui tulete sadama poolt, siis pöörake Kurase poe juurest vasakule. Muuseum jääb ristmikust umbes 1 km kaugusele. Ristmikel abistavad teid viidad.

Kihnu Nikolaose kirik

Linaküla, Kihnu , Pärnumaa

Kaart

Telefon: +372 446 9704

www.teelistekirikud.ekn.ee/2014/kirik.php?id=324

Ehitusaeg: 1786, 1862 1786. aastal rajatud luterlik jumalakoda ehitati XIX sajandil kihnlaste õigeusku pöördumisel ümber ning on hästi hoitud. Interjööris on alles ka vanemat sisustust, kirikukell kingitud koguni XVII sajandil.

Kihnu saar

Kihnu, Kihnu , Pärnumaa

Kaart

www.kihnu.ee/

    * Kihnu on Liivi lahe suurim saar (suuruselt seitsmes Eesti saar).
    * Saare pindala on 16,4 km2 (koos laidudega 16,8 km2).
    * Saar on 7 km pikk ja kuni 3,3 km lai. Rannajoone pikkus on 36,2 km.
    * Pinnamood on tasane, kõrgeim punkt on 8,5 ümp.
    * Pehme ja mereline kliima on Eesti keskmisest soojem: aasta keskmine õhutemp on +5,5 0C, juuli keskmine on üle +17 0C.
    * Sajupäevade arv aastas on alla 160, aasta keskmine tuulekiirus on üle 6 m/s.
    * Lähim mandripunkt, Tõstamaa poolsaare Lao maanina on Kihnust 10,2 km kaugusel.
    * Pärnu linnani on 41, Ruhnu saareni 60 ja Riia linnani 123 km.
    * Lähim asustatud ala on Tõstamaa valla Manija saar ehk Manilaid 7,5 km kaugusel.
    * Saarel elab 639 inimest (03.11.2004 seisuga)
    * Kihnu põhikoolis õpib 69 last.
    * Saarel on neli küla: Lemsi küla, Linaküla küla, Rootsiküla küla ja Sääre küla.
Idaosas asuvas Lemsis on sadam, mille kaudu toimub põhiline liiklus mandri ja saare vahel navigatsioonihooajal.Sääreküla asub saare põhjaosas ja keskel ning on kujunenud saare halduskeskuseks. Siin asuvad vallamaja, sidejaoskond ja poed. Linakülas on haigla, koolimaja, koduloomuuseum, kirik ja uus rahvamaja.
1947-1959 kihnlaste ehitatud rahvamaja põles ööl vastu 30. septembrit maani maha. Alates 1887. aastast tegutsenud Kihnu avalik raamatukogu (10 600 sü) hävis samuti rahvamaja ruumides.
Saare põhjapoolsel alal – Sääre külas on ka lennuväli ning Kurase keskus. Lõuna-Kihnus asuvas Rootsikülas paiknevad Kihnu Jõnnu mälestuskivi, ilmajaam ja majakas.

Kihnu tuletorn

Kihnu tuletorn, Kihnu , Pärnumaa

Kaart

www.etts.ee/EE/tuletornid/tuletornide-nimekiri/parnumaa/840-kihnu-tuletorn

28 meetri kõrgune tuletorn Pitkänä ninal on üks neljast meie randade säilinud malmtuletornist. Torn on ehitatud samal ajal Vormsi ja Virtsu tuletornidega ning nendega ka välimuselt sarnane. Inglismaalt tellitud detailidest torn monteeriti kokku 1984. aastal, selleks ajaks olid valminud ka tuletornikompleksi elamu, saun, ait ja kaev. Tule kõrgus merepinnast on 29 m, torn on valge, koonilise kujuga ning varustatud laternaruumi ja rõduga; torni välisilme on I maailmasõja lõpust püsinud muutumatuna.

Kiiu vasallilinnus

Kiiu, Kuusalu , Harjumaa

Kaart

Telefon: +372 6073434

www.eestiajalugu.ee/?event=Show_event&event_id=3577&layer=219#

Kiviõli vana tuhamägi

Kiviõli, Kiviõli , Ida-Virumaa

Kaart

et.wikipedia.org/wiki/Kivi%C3%B5li_tuham%C3%A4ed

Kohtla-Järve põlevkivimuuseum

Lehe 10a, Kukruse, Kohtla-Järve , Ida-Virumaa

Kaart

Telefon: +372 5335 9080

Saada e-mail

pkm.ee

Aastast 1966 tegutseb Kohtla-Järve Põlevkivimuuseum, mis on vormilt akadeemiline muuseum. Külastajatel on võimalus tutvuda püsiekspositsiooniga, mis kajastab põlevkivi, kui maavara tekkimise ja kasutamise ajalugu ning tänapäeva.
Muuseumi fondides on uurijate käsutuses üle 27000 säiliku, kus majandusajaloo kõrval on ka üle 600 kunstiteose, neist vanimad 1920-ndatest aastatest.
2006.aasta mai kuust alustati fondide digitaliseerimisega, 2007.aastal alustatakse digitaalse andmebaasi loomisega ning ilmub Põlevkivimuuseumi koduleht.
Alates 01.oktoobrist 2006.a koondati Kohtla-Järve Põlevkivimuuseumi nime alla mitmed seni eraldi tegutsenud näituste korraldamisega tegelenud üksused nagu Kohtla Järve Valge Saal (endine Linnagalerii) mille põhiülesanne on kunstinäituste korraldamine koostöös Kohtla-Järve linna Kunstnike Ühendusega ja ka Vene Muuseumi Virtuaalne filiaal, mille põhiülesanne on virtuaalsete ekskursioonide korraldamine. Hetkel videoteegis üle 50 ühiku Vene ja maailma kunstipärandist. Oktoobrist 2006 alustati valmisprogrammide tõlkimisega eesti keelde ning samas on alustatud kontaktiotsinguid teiste Euroopa muuseumidega videoteegi täiendamiseks. Aktiivselt tehakse koostööd linna koolidega ning koolide kunsti- ja infotehnoloogia õpetajatega.
Alates 2007.aastast asub Kohtla-Järve Põlevkivimuuseum Kukruse alevikus. Antud koht on sümboolne, sest just Kukrusel alustati 90 aastat tagasi põlevkivi kaevandamist ning teiseks olulisemaks faktoriks on asukoht Tallinn-Peterburi maantee vahetus läheduses.
Tuleviku suundumustes on esikohal fondide ja andmebaasi digitaliseerimine ning majandusajaloo osas koostöös partneritega mitmete virtuaalsete õppe- ja ekskursiooniprogrammide koostamine erinevates maailma keeltes.

Koluvere linnus

Koluvere, Kullamaa , Läänemaa

Kaart

Saada e-mail

www.koluvereloss.com

Koluvere piiskopilinnus asub Lääne maakonnas Kullamaa vallas Risti-Virtsu maantee ääres. Tänaseni säilinud Koluvere linnuse osade ehitust alustati 13. sajandi teisel poolel peale Lodedele kuulunud linnuse hävitamist. Meieni säilinud hoone pärineb piiskop Winrich von Kniprode valitsusajast 1383-1419. Esialgu oli Koluvere ilmselt nelinurkne tornlinnus, külgede pikkusega 9,2 meetrit. Põhikorruse mõigasroietega võlvlagi lubas oletada torni olemasolu juba 13. sajandi lõpust.

Kõpu tuletorn

Kõpu tuletorn, Mägipe, Kõrgessaare , Hiiumaa

Kaart

Telefon: +372 5299 162; +372 469 3474

Saada e-mail

www.tuletornikohvik.ee/tuletorn/

Kõpu tuletorn asub Lääne-Eestis Hiiumaal Kõpu poolsaare keskosas Mägipe külas. Tuletorni geograafilised koordinaadid on 58° 54′ 57″ N, 22° 11′ 59″ E. Kõpu tuletorn on Läänemere ja Baltimaade vanim ning väidetavalt maailmas vanuselt teine või kolmas tuletorn, mille tipus on tuli pidevalt põlenud.

Kumu Kunstimuuseum. EKM peahoone

Weizenbergi 34 / Valge 1, Tallinn , Harjumaa

Kaart

Telefon: +372 602 6000

Saada e-mail

www.ekm.ee/kumu.php

Nüüdseks on Eesti Kunstimuuseum kasvanud mitmete erinevate muuseumidega institutsiooniks: Kadrioru kunstimuuseum (Kadrioru loss ja Mikkeli muuseum), Niguliste muuseum, Adamson-Ericu muuseum. Alates 2006. aasta veebruarist on Kadriorus külastajatele avatud Kumu kunstimuuseum – Eesti Kunstimuuseumi uus peahoone. Esmakordselt oma peaaegu sajandipikkuse ajaloo jooksul on Eesti Kunstimuuseumil spetsiaalselt muuseumi vajadustele vastav ja eesti kunstile vääriline hoone. Kumu on kaasaegne multifunktsionaalne kunstimuuseum, mis koondab endasse näitusesaalid, erinevaid võimalusi pakkuva auditooriumi ning noortele külastajatele ja kunstihuvilistele mõeldud hariduskeskuse.

Kuressaare Laurentiuse kirik

Tallinna 13, Kuressaare , Saaremaa

Kaart

www.teelistekirikud.ekn.ee/2013/fi_maakond.php?mk=Saaremaa

Kuressaare ajaloolisel peaväljakul on kahe rootsiaegse ehitise, raekoja ja vaekoja kõrval oluliseks dominandiks omapärane Laurentiuse kirik. Esimene pühakoda, mis hävis 1612. a. tulekahjus, paiknes linnuse lähedal praeguse lossipargi alal. Ilmselt varsti pärast tulekahju saadi krunt uue peaväljaku lähedusse ning arvatavasti 1630. aastal valmis siin uus kirik. See oli lihtne ristküliku kujulise põhiplaaniga ehitis, mille müürid moodustavad praeguse pikihoone. Põhjasõjas, 1710. a. põletatud kirik taastati järgnevatel aastakümnetel (pühitsemine 1729), lisades ka kooriruumi. Jällegi põles kirik 1828 ning ehitati uuesti üles arhitekt Heinrich Löweneri juhtimisel 1835 - 1836, mil ta sai oma praeguse ilme.

Kuressaare linna turismiinfo

Tallinna 2, Kuressaare , Saaremaa

Kaart

Telefon: +372 453 3120, +372 455 0550

Saada e-mail

Oma asukoha, turvalisuse ja hoolitsetud linnapildi tõttu on Kuressaare hinnatud reisisiht nii eestlaste kui välismaalastest külaliste hulgas. Kesklinn on säilitanud oma miljöö ajast, mil seda kutsuti “Liivimaa väikelinnade pärliks”. Eesti üht populaarsemat turismikeskust külastab igal aastal tuhandeid inimesi. Siinseid olulisemaid vaatamisväärsusi on 13. sajandist pärinev Kuressaare piiskopilinnus, mida ümbritseb liigirikas linnapark. Kuressaare linnakeskus aga on ajalooliselt väärtusliku vanalinna arhitektuuriga kaitseala, kuhu kuuluvad klassitsistlikus stiilis ühe- ja kahekorruselised hooned.
Kuressaare Turismiinfokeskus
Kuressaare Turismiinfokeskus avati 02. mail 1994. aastal Kuressaare raekojas, aadressil Tallinna 2. Ruumid on hoone esimesel korrusel ning kergesti leitavad.
Turismiinfokeskuse lahke pere hoolitseb selle eest, et külalised leiaksid Saare maakonnas kõik vajaliku, mis neid huvitab. Turismiinfokeskuses on hulgaliselt turismikaarte, reisijuhte, informatsiooni majutus-, toitlustusettevõtete ning huviväärsuste kohta.
Turismiinfokeskus on avatud:
15.05.-31.05 ja 01.09.-15.09

E-R 9.00-17.00, L, P 10.00-16.00

01.06.-31.08.

E-R 9.00-19.00, L, P 10.00-16.00

16.09.-14.05

E-R 9.00-17.00

Kontaktandmed:
Tallinna 2, Kuressaare 93819
Tel. 453 3120; 455 0550; faks 453 3120
E-mail: turism(a)kuressaare.ee

Kuressaare piiskopilinnus - Saaremaa muuseum

Lossihoov 1, Kuressaare , Saaremaa

Kaart

Telefon: +372 45 54463

Saada e-mail

www.saaremaamuuseum.ee

Saaremaa Muuseumile pandi alus 17. veebruaril 1865, kui Kuressaares asutati Saaremaa Uurimise Selts. Suured teened seltsi asutamisel ja arendamisel olid Kuressaare Gümnaasiumi klassikaliste keelte opetajal J. B. Holzmayeril. Tema poolt läbi viidud arheoloogilistel kaevamistel leitud muistised panidki Saaremaa Uurimise Seltsi muuseumile aluse. Seltsi kogud paiknesid esialgu Kuressaare Gümnaasiumi ruumides. 1892. aastal. asus muuseum juba Kuressaare linnuses. Sajandi esimesel veerandil vahetati veel mitu korda asukohta. 1925. a. koliti loplikult linnuse ülakorruse ruumidesse. Praegu on Saaremaa Muuseumi kogudes üle 135 tuhande museaali.