Pärnu majoitus
huoneisto.eu |
Järvamaa
|
Pärnu 6,
Paide, Järvamaa |
| Telefon: +372 385 0882 |
 Saada e-mail |
nelikuningat.ee/
|
|
|
| Paide Kesklinnas asuvas Nelja Kuninga hotellis on kokku 20 tuba. Hotellis on omapärane saunakompleks, mis koosneb saunast, väikesest basseinist ja linna keskväljakule avaneva vaatega kaminaruumist. |
|
Kooli 1,
Roosna-Alliku, Järvamaa |
| Telefon: +372 5326 9150 |
|
Saada e-mail |
roosnaallikumois.ee/
|
|
|
| Roosna-Alliku mõis (saksa k Kaltenbrunn) rajati 17. sajandil. Saksakeelne nimi tähendab tõlkes külma kaevu või allikat. Enne mõisa rajamist asus siin Jõelähtme küla (Jegelecht). Roosna-Allikult saab alguse Pärnu jõgi. Oma eestikeelse nime sai mõis esimeste omanike Rosenite järgi. 17. sajandi lõpul Roosna-Alliku mõis redutseeriti (riigistati), kuid jäi senisele omanikule rendile ning 18. sajandi alguses anti see Rosenitele tagasi. Tegemist oli väga rikka mehega, kes andis sõdade tõttu pidevas rahahädas olnud Rootsi kroonile (kuningale) laene ja kujunes nii üheks suurimaks riigi võlausaldajaks. Võlgade katteks kinkis kuningas talle ulatuslikke maavaldusi Eesti- ja Ingerimaal. 1617. aastal tõstis kuningas Gustav II Adolf ta aadliseisusesse. Et vahet teha Vana-Liivimaal juba varem tuntud Rosenite aadlisuguvõsaga, lisati nimele täiendavalt „weiss” (valge). Ka Bogislaus von Roseni vapil on kujutatud valge roos, millest on kujunenud Roosna-Alliku mõisa sümbol.
Allikas: http://roosnaallikumois.ee/?c=embed&l=et |
|
Ruubassaare 5,
Paide, Järvamaa |
| Telefon: +372 5669 0495 |
|
Saada e-mail |
|
|
|
| DARPHIN näo- ja kehahooldused, AINHOA näohooldused, juuksur, massaash, tefleksoloogia, depilatsioon, maniküür, pediküür, ripsmete ja kulmude värvimine, jumestus ja kehamaaling, kõrvarõngaaugud. |
|
Sargvere,
Paide, Järvamaa |
| Telefon: +372 5149619 |
|
Saada e-mail |
sargveremes.ee/
|
|
|
1626. a. omandas Sargvere küla maad koos ümberkaudsete küladega teenete eest Rootsi-Poola sõjas noor palgasõdurite jalaväepolgu juht Alexander von Essen. Saadud maadest rajas Essen mõisa, mida mõisa keskuse järgi hakati nimetama Orissaareks. Eestlased aga tarvitasid sagedamini omanikust tuletatud – Esna – nime. Pärast Esseni surma 1664.a. läks mõis tema kolmandale pojale Otto Magnusele. 1688.a. mõis riigistati, kuid siiski jäi see veel Essenite kätte.
1722.a. jagati Otto von Esseni pärand kolmeks ja ühe osana eraldati Orissaarest iseseisva osana Sargvere, mis määrati ühele tema tütrele – Christina-Hedwigile, kes oli abielus Kirna ja Laupa mõisate omaniku Hans Heinrich von Ferseniga. Järgmiseks mõisaprouaks sai Fersenite abielust sündinud tütar Louise Magdalena , kelle ajal võisid olla ettevalmistamisel Sargvere mõisa ehitustööd.
Ehitustööde initsiaatoriks võis olla ka tema väimees Heinrich Magnus von Buddenbrock, kes algselt oli Sargvere mõisa rentnik. Mõisa väljaehitamist jätkas Buddenbrocki tütar – Anna Auguste Louise. edaspidi vahetuvad aga mõisavaldajad veelgi kiiremini, sest kellelgi ei paistnud olevat suuremat huvi mõisa arengu vastu ja see muutus ostu-müügi- ja rendiobjektiks.
1869.a. ostis mõisa Karl Riesenkampff, kelle suguvõssa see jäi kuni mõisate riigistamiseni 1919.a. Viimaseks omanikuks oli traditsiooniliselt jällegi naine – Karl Riesenkamppfi tütar Emmeliine Stackelberg, kes oli abileus Kiviloo paruniga ja elas sealses mõisas. Sargverega tegelesid valitsejad.žmõisas. Sargverega tegelesid valitsejad.
Allikas: http://sargveremes.ee/?c=moisa-lugu&l=et
|
|
|
ilm Järvamaal
