logo
Jaga
Otsi ViroWebist!


Pärnu majoitus
huoneisto.eu

Vaatamisväärsused


Harjumaa
- Tallinn
Hiiumaa
- Kärdla
Ida-Virumaa
- Narva
Järvamaa
- Paide
Jõgevamaa
- Jõgeva
Läänemaa
- Haapsalu
Lääne-Virumaa
- Rakvere
Pärnumaa
- Pärnu
Vali linn või maakond

karttaTARTUPÄRNUHAAPSALUTARTUMAAPÕLVAMAAVALGAMAAHARJUMAAVILJANDIMAAVÕRUMAAIDA-VIRUMAANARVALÄÄNE-VIRUMAAJÄRVAMAARAPLAMAAJÕGEVAMAAHIIUMAATALLINNPÄRNUMAALÄÄNEMAASAARENMAAKURESSAAREOTEPÄÄ
Põlvamaa
- Põlva
Raplamaa
- Rapla
Saaremaa
- Kuressaare
Tartumaa
- Tartu
Valgamaa
- Valga
- Otepää
Viljandimaa
- Viljandi
Võrumaa
- Võru

Vaatamisväärsused, leiti 178:    « eelmised 20 1 2 3 4 5 6 7 8 9 järgmised 20 »

Roosna-Alliku mõis

Kooli 1, Roosna-Alliku , Järvamaa
Kaart kaart   Telefon: +372 5326 9150
Saada e-mail
roosnaallikumois.ee/
Roosna-Alliku mõis (saksa k Kaltenbrunn) rajati 17. sajandil. Saksakeelne nimi tähendab tõlkes külma kaevu või allikat. Enne mõisa rajamist asus siin Jõelähtme küla (Jegelecht). Roosna-Allikult saab alguse Pärnu jõgi. Oma eestikeelse nime sai mõis esimeste omanike Rosenite järgi. 17. sajandi lõpul Roosna-Alliku mõis redutseeriti (riigistati), kuid jäi senisele omanikule rendile ning 18. sajandi alguses anti see Rosenitele tagasi. Tegemist oli väga rikka mehega, kes andis sõdade tõttu pidevas rahahädas olnud Rootsi kroonile (kuningale) laene ja kujunes nii üheks suurimaks riigi võlausaldajaks. Võlgade katteks kinkis kuningas talle ulatuslikke maavaldusi Eesti- ja Ingerimaal. 1617. aastal tõstis kuningas Gustav II Adolf ta aadliseisusesse. Et vahet teha Vana-Liivimaal juba varem tuntud Rosenite aadlisuguvõsaga, lisati nimele täiendavalt „weiss” (valge). Ka Bogislaus von Roseni vapil on kujutatud valge roos, millest on kujunenud Roosna-Alliku mõisa sümbol. Allikas: http://roosnaallikumois.ee/?c=embed&l=et

Rotermanni soolaladu - Eesti Arhitektuurimuuseum

Ahtri 2, Tallinn , Harjumaa
Kaart kaart   Telefon: +372 6257000
Saada e-mail
www.arhitektuurimuuseum.ee
Rotermanni soolaladu on Tallinna nn Rotermanni kvartali suurejoonelisemaid paeehitisi, mis valmis 1908. aastal baltisaksa inseneri Ernst Boustedti projekti järgi. Tollal ühekorruselise hoone võlvitud keldris asus soolaladu, imporditava soola töötlemine toimus ülakorrusel. Soolalao ehitaja Christian Barthold Rotermann (1840–1912) oli Tallinna nimekamaid suurtööstureid, kes jätkas oma isa – samuti Christian Rotermanni (1801–1870) poolt samas kvartalis alustatud tootmist ja äritegevust. Ta suurendas raua- ja puidutööstust, 1879. aastal ehitas aurusae hoone, 1887 asutas makaronivabriku. 1888. aastal uue kaubahoone Mere puiestee äärde ning seejärel viljaveski, mis kasvas suurimaks Tallinnas. Soolaladu rekonstrueeriti aastatel 1995–1996 arhitekt Ülo Peili ning sisearhitekt Taso Mähari (mõlemad arhitektuuribüroo Urbel & Peil) projekti kohaselt.

Ruhnu muuseum/Rannarootsi Muuseumi filiaal

Ruhnu, Ruhnu , Saaremaa
Kaart kaart   Telefon: +372 55623993
Saada e-mail
www.aiboland.ee/Ruhnu%20muuseum/muuseumist
Ruhnu Muuseum asutati 1990. aastal, praegune püsiekspositsioon avati 1998. Siin näeme umbes kolmesadat ruhnlastele kuulunud töö- ja tarbeeset ning kaheteistkümnel stendil fotosid ja tekste saare omapärase ajaloo ja looduse kohta. Haruldasemad eksponaadid on hülgeküttide kuni kaheksa tuhande aasta vanused kvartsist tööriistad, puukiriku lohepea-kujuline tuulelipp (1644), rootslastest poliselanike valmistatud hülgepüss jmt. Samas saab vaadata videoprogrammi Ruhnu ajaloost. Taastamisel on ligi kahe sajandi vanune Korsi talu, mis on Eestis ainulaadne oma vundamendita pikkihoone ja küürkatuse poolest.

Ruhnu saar

Ruhnu, Ruhnu , Saaremaa
Kaart kaart   
www.ruhnu.ee
Saare pindala on 11,9 km2, pikkus 5,5 ja laius 3,5 km. Lähim koht mandrile on 37 km kaugusel asuv Kolka neem Kuramaal Lätis. Kuressaarde on linnulennult 70, Pärnusse 96 ja Kihnu saareni 54 km.

Ruhnu tuletorn

Ruhnu tuletorn, Ruhnu , Saaremaa
Kaart kaart   
www.saared.ee/tt/ruhnu.htm
Ruhnus paiknes üks kahest praeguse Eesti alade kõige algelisemast navigatsioonimärgist – tulekorv. Rootsi admiraliteedi otsusega rajati sarnased viipemajakad ka Sõrve otsa ning Kolka neemele, et turvata laevaliiklust Liivi lahel. Ruhnu saare läänerannikule püstitati ülesvinnatava tulega puidust tulepaak 1646. aatal. 1757 ehitati Ruhnu idaküljel kõrguvale Haubjerre mäele (saare kõrgeim koht) uus tulepaak, mis aja jooksul lagunes. 1860 alustas tööd uus tuletorn, 32 m kõrgune kuuetahuline kollaseks värvitud tüvipüramiid. 1877 asendati see Prantsusmaal, Le Havre'i tehases valmistatud detailidest kokku pandud punase metallsilindertorniga. Läänemere piirkonnas on see arhitektuurilt ainulaadne ning seetõttu ka IALA arhitektuurimälestiste nimistus ja muinsuskaitse all. Üle saja aasta töötanud metalltorn on tänaseni töökorras. Veeteede Ameti hallatav tuletorn on aastast 2004 mehitamata, kõrvalhooneid kasutab piirivalve.

Rüütelkonna hoone

Lossi 1, Kuressaare , Saaremaa
Kaart kaart   

Rüütelkonna hoone
Praeguse Saare Maavalitsuse hoone rajati 18.saj. lõpus. Saaremaa Rüütelkond oli maja ostnud Dellingshausenitelt 1800. a., kes kasutasid suurte, mahukate keldritega kivimaja kokkuostetud vilja ladustamiseks. Kevade saabudes veeti vili väikelaevadega Riiga või lastiti siinsamas Kuressaare reidil Lääne - Euroopast tulnud suurtele alustele. Põhiplaanilt sümmeetriline hoone asub kõrgel soklikorrusel, mis omariikluse perioodil kohandati kaupluseruumideks. Siis ehitati juurde ka apteegiosa, mis on üsna hästi ansamblisse sobitatud. Hoonet kaunistavad kaaraknad, pilastrite rida, laiad profileeritud karniisid ja 1976. a. taastatud dolomiitsammastikuga rõdu.

Sagadin kartano

Sagadi, Vihula , Lääne-Virumaa
Kaart kaart   Telefon: +372 6767 888
Saada e-mail
sagadi.ee/kartano
Sagadi mõis – punased kivikatused, valgeks lubjatud kaaristud, kellatorn ning teised saksapärase korrektsusega paigutatud roosad-valged hooned; erkrohelised muruplatsid, võimsad pargipuud, roosid ja tiik armastuse sümbolina; Lahemaa metsade ja meremüha, loodusrajad, teised kaunid mõisakompleksid käeulatuses… Sagadi mõisa ajalugu ulatub rohkem kui 500 aastat tagasi. Tänasel päeval on endised aidad, tallid, meierei, tõllakuur, laudad ja muud hooned saanud endale uued funktsioonid. Sagadis toimivad koos metsamuuseum ja mõis-muuseum, looduskool, hotell, restoran. Sagadi mõisakompleks on riikliku tähtsusega arhitektuurimälestis, mille muudab haruldaseks tema terviklikkus. Allikas: http://sagadi.ee/mois

Sargvere mõisahoone

Sargvere, Paide , Järvamaa
Kaart kaart   Telefon: +372 5149619
Saada e-mail
sargveremes.ee/
1626. a. omandas Sargvere küla maad koos ümberkaudsete küladega teenete eest Rootsi-Poola sõjas noor palgasõdurite jalaväepolgu juht Alexander von Essen. Saadud maadest rajas Essen mõisa, mida mõisa keskuse järgi hakati nimetama Orissaareks. Eestlased aga tarvitasid sagedamini omanikust tuletatud – Esna – nime. Pärast Esseni surma 1664.a. läks mõis tema kolmandale pojale Otto Magnusele. 1688.a. mõis riigistati, kuid siiski jäi see veel Essenite kätte.

1722.a. jagati Otto von Esseni pärand kolmeks ja ühe osana eraldati Orissaarest iseseisva osana Sargvere, mis määrati ühele tema tütrele – Christina-Hedwigile, kes oli abielus Kirna ja Laupa mõisate omaniku Hans Heinrich von Ferseniga. Järgmiseks mõisaprouaks sai Fersenite abielust sündinud tütar Louise Magdalena , kelle ajal võisid olla ettevalmistamisel Sargvere mõisa ehitustööd.

Ehitustööde initsiaatoriks võis olla ka tema väimees Heinrich Magnus von Buddenbrock, kes algselt oli Sargvere mõisa rentnik. Mõisa väljaehitamist jätkas Buddenbrocki tütar – Anna Auguste Louise. edaspidi vahetuvad aga mõisavaldajad veelgi kiiremini, sest kellelgi ei paistnud olevat suuremat huvi mõisa arengu vastu ja see muutus ostu-müügi- ja rendiobjektiks.

1869.a. ostis mõisa Karl Riesenkampff, kelle suguvõssa see jäi kuni mõisate riigistamiseni 1919.a. Viimaseks omanikuks oli traditsiooniliselt jällegi naine – Karl Riesenkamppfi tütar Emmeliine Stackelberg, kes oli abileus Kiviloo paruniga ja elas sealses mõisas. Sargverega tegelesid valitsejad.˛mõisas. Sargverega tegelesid valitsejad. Allikas: http://sargveremes.ee/?c=moisa-lugu&l=et

Sindi muuseum

Pärnu maantee 26a, Sindi , Pärnumaa
Kaart kaart   Telefon: +372 447 4014
Saada e-mail
www.sindi.ee/index.php?menuID=59
Muuseum annab ülevaate Sindi tekstiilivabriku ajaloost ja Sindi linna arengust. Väikeses kööktoas saab vaadata möödunud sajandi tööriistu ja naiskäsitööd. Tutvustatakse Sindi haridus-, spordi- ja seltsielu ning Sindist pärit maalikunstniku Andrew Winteri elu- ja loometeed.
Muuseum on avatud: Esmaspäeval, kolmapäeval, reedel 11.00 - 15.00 (ka kokkuleppel).

Sõrve säär

Sõrve, Torgu , Saaremaa
Kaart kaart   
et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5rve_s%C3%A4%C3%A4r
Sõrve säär on neem Sõrve poolsaare lõunatipus. Sõrve sääre lõunatipp on Saaremaa kõige lõunapoolseim punkt. Maasäär eendub umbes 1,5 km pikkuse aheneva madala künnisena Kura kurku. Sealt edasi jätkuvad ligi 4 km lõuna suunas Vesitükimaa laiud. Aastast 1770 on Sõrve säärel tuletorn, mis on kujutatud Torgu valla vapil. Saksakeelne nimi on olnud Kap Zerel ja Kap Swalferort, venekeelne nimi ??? ?????? ja ??? ???????????.
Välja otsitud andmebaasist "http://et.wikipedia.org/wiki/Sõrve_säär"

Suur Munamägi

Suur Munamägi, Haanja , Võrumaa
Kaart kaart   Telefon: +372 787 8847
www.suurmunamagi.ee
Suur Munamägi (318 m), mis asub Haanja kõrgustiku keskosas Võrumaal, on nii Eesti kui ka Baltikumi kõrgeim mägi. Suure Munamäe tipus asub vaatetorn - nii saab 346,7 meetri kõrguselt vaadata Eestimaad 50 km raadiuses.

Suuremõisa mõis

Suuremõisa, Pühalepa , Hiiumaa
Kaart kaart   Telefon: +372 469 4391
Saada e-mail
suuremoisa-loss.eu/cms/index.php/ee/lossi-lugu/lossi-lugu-sub
Mõisa asutamise aeg ei ole täpselt teada. Hiiumaa Pühalepa ala kuulus keskajal Saksa ordu Liivimaa harule. Suuremõisat on 1519. aastal mainitud Pühalepa ordumõisana. 1563. aasta septembris, kui Hiiumaa läks Rootsi võimu alla, jäi mõis Rootsi kuninga valdusse. 17. sajandil on mõisa nimetatud nii Pühalepa mõisaks (Hoff Pöhilepp) kui ka Suuremõisaks (Grossenhof). Valdav osa Hiiumaast, sh Suuremõisa, oli 17. saj. De la Gardie’de aadliperekonna käes. Pärast Põhjasõda oli siin Vene kroonu rendimõis. 1755–1796 olid omanikeks Stenbockid ning pärast neid Ungern-Sternbergid, kes olid peremeesteks 1796–1919, kuni Eesti Vabariik mõisad võõrandas. Allikas: http://suuremoisa-loss.eu/cms/index.php/ee/lossi-lugu/lossi-lugu-sub

Tallinna Botaanikaaed

Kloostrimetsa tee 52, Tallinn , Harjumaa
Kaart kaart   Telefon: +372 606 2679
Saada e-mail
www.botaanikaaed.ee
Ainult kümne kilomeetri kaugusel linnamelust maalilises paigas Pirita jõe kaldal harmoneeruvad puhas loodus ja kaunilt kujundatud maastik. Kõrvuti kasvavad siin võõramaised haruldused ja tuttavad äratundmisrõõmu pakkuvad eestimaised taimed. Mitme tuhande taimeliigi hulgas leidub mitte ainult huvitavat tõelisele loodusesõbrale, vaid avastamisrõõmu ja silmailu igaühele.

Tallinna Linnamuuseum

Vene 17, Tallinn , Harjumaa
Kaart kaart   Telefon: +372 6155183
Saada e-mail
www.linnamuuseum.ee
Tallinna vanalinna südames, Vene tn. 17 asuva Linnamuuseumi hoone ajalugu ulatub tagasi 14. sajandisse. Kõrge kelpkatuse all olev stiilse teravkaarse portaali ja uhke kaksikaknaga hoone on tüüpiline keskaegne elamu. Maja kuulus sajandeid linna nimekaile kodanikele - kaupmeestele ja raehärradele. Muuseumiks kohandati hoone aastatel 1963-1965, praeguse ilme sai see renoveerimise käigus aastail 1997-2000. Muuseumi ekspositsioon annab ülevaate Tallinna ajaloost läbi sajandite, muinasaja lõpust kuni Eesti taasiseseisvumiseni 1991 a.

Tallinna loomaaed

Ehitajate tee 150 / Paldiski mnt. 145,, Tallinn , Harjumaa
Kaart kaart   Telefon: +372 694 3300
Saada e-mail
www.tallinnzoo.ee
Zoo, loomaaed, ekskursioonide tellimine, piknikuplatsid.

Tallinna teletorn

Kloostrimetsa 58a, Tallinn , Harjumaa
Kaart kaart   Telefon: +372 686 3005
Saada e-mail
www.teletorn.ee
Vaade Tallinna Teletornist on ainukordne Eestis ja unikaalne Põhja-Euroopas. Sinu all laiuvad Muuga metsad, eemal kaunis Tallinna vanalinn ja sillerdav Läänemeri kogu oma majesteetlikus hiilguses. Raudse eesriide perioodil oli just siin paljude Eesti inimeste jaoks aken vabasse maailma – õhtul võis näha isegi Helsingi tulesid. Vaate illustreerimiseks saavad külastajad kasutada multimeedia ekraane: suurendada selles huvi pakkuvat piirkonda või näha, milline nägi koht välja minevikus. See on vaade, mida peab elus nägema. Veel enam – kogema!

Tartu Linnamuuseum

Narva maantee 23, Tartu , Tartumaa
Kaart kaart   Telefon: +372 746 1911
Saada e-mail
linnamuuseum.tartu.ee
Tartu Linnamuuseum on koht, kus saab tutvuda Tartu mitmekesise ajalooga, avastada mõnd vähemtuntud seika või üksikasja. Muuseumi eesmärk on olla Tartu mälu kandja. Muuseumis saab külastada näitusi ja tellida ekskursioone, samuti annab muuseum välja trükiseid ning korraldab ettekandepäevi. Traditsiooniks on kujunenud linna-ajaloo päevad muuseumi sünnipäeval, 31. oktoobril. Lastele pakume muuseumitunde, juturetki, mitmeid töötubasid, aga ka võimalust korraldada muuseumis sünnipäev.
Vaatamisväärsused, leiti 178:    « eelmised 20 1 2 3 4 5 6 7 8 9 järgmised 20 »
Aseri restoran  Šeš Beš

ViroWebist
Kontakt
Külastatavuse statistika
Firma lisamine
Reklaami avaldamine ja autoriõigused

  IN ENGLISH PÅ SVENSKA AUF DEUTSCH


Puhkemajad, suvilad, külaliskorterid