logo
Jaga
Otsi ViroWebist!


Pärnu majoitus
huoneisto.eu

Eesti vaatamisväärsused


Harjumaa
- Tallinn
Hiiumaa
- Kärdla
Ida-Virumaa
- Narva
Järvamaa
- Paide
Jõgevamaa
- Jõgeva
Läänemaa
- Haapsalu
Lääne-Virumaa
- Rakvere
Pärnumaa
- Pärnu
Vali linn või maakond

karttaTARTUPÄRNUHAAPSALUTARTUMAAPÕLVAMAAVALGAMAAHARJUMAAVILJANDIMAAVÕRUMAAIDA-VIRUMAANARVALÄÄNE-VIRUMAAJÄRVAMAARAPLAMAAJÕGEVAMAAHIIUMAATALLINNPÄRNUMAALÄÄNEMAASAARENMAAKURESSAAREOTEPÄÄ
Põlvamaa
- Põlva
Raplamaa
- Rapla
Saaremaa
- Kuressaare
Tartumaa
- Tartu
Valgamaa
- Valga
- Otepää
Viljandimaa
- Viljandi
Võrumaa
- Võru

vaatamisväärsused Eestis leiti 178:    « eelmised 20 1 2 3 4 5 6 7 8 9 järgmised 20 »

Neeruti mõis

Neeruti mõis, Kadrina , Lääne-Virumaa
Kaart kaart   
https://www.facebook.com/pages/Neeruti-M%C3%B5is-Buxh%C3%B6wden/566158306802176
Esimesed teated Neeruti mõisast (saksa k Buxhoewden) pärinevad 1412. aastast. Tollase valdaja von Buxhoewdeni nimi on kinnistunud mõisa saksakeelse nimena. Peale Liivi sõda oli mõis von Nierothide omanduses, mille järgi on koht saanud oma eestikeelse nime. 20. sajandi algusest kuni võõrandamiseni 1919. aastal kuulus mõis Peterburi ärimehele Eduard von Kirchtenile. 1878. aastal valmis arvatavasti varasemate hoonete ümberehitamise teel historistlik ühekorruseline peahoone. 1903-06 ehitati hoone kapitaalselt ümber rikkalikus juugendstiilis — talle lisati voluutviilud ning 30 meetri kõrgune juugendlik vaaterõdudega torn (Eestis ainulaadne). Allikas: http://www.mois.ee/viru/neeruti.shtml

Okupatsiooni ja Vabadusvõitluse Muuseum

Toompea 8, Tallinn , Harjumaa
Kaart kaart   Telefon: +372 668 0250
Saada e-mail
www.okupatsioon.ee
2003. aastal avatud Okupatsioonide muuseumi püsiekspositsioon kajastab arenguid Eestis aastatel 1940-1991, mil Eesti oli vaheldumisi okupeeritud Nõukogude Liidu, Saksamaa ja veelkord N. Liidu poolt. Korraldatakse ka rohkem või vähem temaatilisi ajutisi näitusi. Giid ettetellimisel.

Oleviste kirik

Lai 50, Tallinn , Harjumaa
Kaart kaart   Telefon: +372 641 2241
Saada e-mail
www.oleviste.ee
Norra kuningas Olav Püha nime kandva jumalakoja tornitipp on kõrgeim Eestis (123,7 m), võlvidki võrreldamatult kõrged (kesklöövi kõrgus 31 m). XVI sajandiks sai kirik praeguse suuruse, ilu ja imposantsuse. Siit sai alguse usupuhastus Tallinnas aastal 1524 ja historitsism Eesti kirikuinterjööride kujunduses tulekahjujärgseil 1830-ndatel aastatel. Ehitusaeg: XIV-XIX.

Otepää looduspark

Kolga tee 28, Otepää , Valgamaa
Kaart kaart   Telefon: +372 7655876
et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kaitsealad
Otepää looduspark on kaitseala, mis jääb Otepää, Palupera, Sangaste ja Puka valla territooriumile. Looduspargi suurus on 22 430 hektarit. Otepää looduspark moodustati 11. juulil 1957 Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusega, millega võeti kaitse alla Pühajärv, Väike Munamägi ja Tedremägi. 24. septembril 1979 reorganiseeriti see Otepää maastikukaitsealaks. Praegused piirid ja staatus on aastast 1997. Looduspargi peaeesmärkideks on muu hulgas kaitsta Otepää kõrgustikule omast kuppelmaastiku, sealset elustikku, kohalikku elulaadi ja kultuuripärandit.

Padise klooster

Padise, Padise , Harjumaa
Kaart kaart   Telefon: +372 53 432 836
Saada e-mail
www.padiseklooster.ee
Umbes kilomeeter Padise keskusest lõunas asub Padise linnus, rahvasuus Vanalinnamägi. See on keskmisest rauaajast (7.-8. sajandist) pärit linnusekoht, mis rajati jõekääru kõrgele neemikule. Linnus oli piiratud muldvallide ja palktaraga, esemelisi leide on vähe: lame nooleots, pronksist ehtenõela katkend, tuleraud ning savinõukilde. Padise linnuses ei ole pidevalt elatud, vaid seda on kasutatud kaitseotstarbel nagu teisigi rannalähedasi linnuseid Eestis. Linnuse asukoha tõttu on oletatud, et see võis olla seotud mere ja sadamakohaga. Ulatus ju muinasajal meri Kurkse ja Madise vahel rohkem kui kilomeetri jagu mandrisse, nii moodustus sügav läänetuulte eest varjatud lahesopp, mis võinuks olla sobilik sadamakohaks. Kuna tol ajal oli juba olemas ka maantee, mis kulgeb Padise kloostrist mööda, on üsna tõenäoline, et sadam loodi teede sõlmpunkti, kaubavahetuseks soodsasse paika. Kaubasadama kaitsmiseks linnus rajatigi. Teisalt on Padise linnuse rajamist seotud kihelkondade väljakujunemisprotsessiga: Padisest sai Vomentaga kihelkonna keskus. Kihelkonnad olid tollal nii maakaitse üksused kui ka administratiivsed üksused, kus ühenduse aluseks oli tema liikmete omavaheline kokkulepe - kihl. Kihelkonna üheks tähtsamaks ülesandeks oli kaitsta oma elanikke, selleks tuli ehitada linnus.

Palmse mõis

Palmse, Vihula , Lääne-Virumaa
Kaart kaart   Telefon: +372 324 0070, +372 5559 9977
Saada e-mail
www.palmse.ee
Pärast põhjalikke renoveerimistöid näitab Palmse mõis end külastajatele seninägematus ilus. Härrastemaja taga avaneb 1753. a jooniste põhjal rajatud regulaarpark. Palmimajas on end lisaks taimedele sisse seadnud eksootilised linnud ja kalad. Vanas linnaserehis on valminud koolituskeskus. Kogu mõisakompleks on ideaalne koht nii asjalike koolituste ja konverentside kui ka pidulike pulmade ja vastuvõttude korraldamiseks. Härrastemajas ootab Teid iidne jahisaal ja rikkalik veinikelder, kus nautida erinevate piirkondade parimaid veine. Mõisas toimuvad põnevad näitused, etendused, kontserdid ja meelelahtusprogrammid. Meeliköitvad üritused lastele, ajaloohuvilistele, seiklushimulistele ja romantikutele. Allikas: http://www.palmse.ee/mois-vabaohumuuseum

Patarei merekindlus

Suur-Patarei 24, Tallinn , Harjumaa
Kaart kaart   Telefon: +372 50 46 536
Saada e-mail
www.patarei.org
Patarei merekindlus asub tallinna lahe ääres 4 hektaril. Ranna ääres paiknev kaarekujuline gorz liitub kolmnurgakujuline lüneti osa. Kolmnurga tipus paikneb väiksem mortiiripatarei, mille kõrval asub Kultuuripark Patarei sissepääs. Siit saab liikuda erinevate vaatamisväärsuste juurde. Nii majandushoovilt kindlus-vangla sisse, kui ka otse alla mere äärde.

Peeter I majamuuseum

Mäekalda 2, Tallinn , Harjumaa
Kaart kaart   Telefon: +372 6013136
Saada e-mail
www.linnamuuseum.ee/peetrimaja/
Keiser Peeter I (1672-1725) laiendas Põhjasõja käigus Vene impeeriumi piire, vallutades 1710. aastaks Eesti ala. Uute piirialade kaitsmine muutus nüüd valitseja esmaseks ülesandeks. Eestis pööras ta suurt tähelepanu Tallinna ja Paldiski sadamate väljaehitamisele ning viibis korduvalt Tallinnas. Keisri esialgseks majutamiseks osteti 1713. aastal tulevase Kadrioru lossi maa-alaga koos ka 17. sajandil ehitatud suvemõis, mis oli kuulunud raehärra von Drentelnile. Keisri tarbeks laiendati väikest ehitust tiibhoonega ning selle tulemusena koosnes hoone esikust, köögist ja neljast toast. Väike suveresidents oli kasutusel kuni keisri surmani. Järgnevad valitsejad elasid Tallinna külastades juba valminud Kadrioru lossis ning väike ehitus jäi unustatuna lagunema. Hoone taastati keiser Aleksander I korraldusel peale tema külaskäiku Tallinna 1804. aastal. Taastamata jäi tiibhoone, köök ehitati ringi ning selle peale teine korrus söögitoaga, mis varem puudus. Sellest alates on väikest ehitust pidevalt hooldatud ning tänapäeval esindab hoone ainsana Eesti arhitektuuris 17. sajandi suvemaja ehituslaadi ning on seetõttu ehitusmälestisena eriti väärtuslik.

Piusa koopad

Piusa, Orava , Põlvamaa
Kaart kaart   Telefon: + 372 5304 4120
Saada e-mail
www.piusa.ee/
Piusa klaasiliivakaevandus. Piusa koobastiku looduskaitseala eesmärk on kaitsealuste nahkhiirte ja nende talvitumiseks vajalike koobaste kaitse, uurimine ja tutvustamine. Kaitstavaks elupaiga tüübiks on vanad loodusmetsad ning kaitstavateks taime- ja loomaliikideks tiigilendlane, harivesilik, palu-karukell, aas-karukell ja roomav öövilge. Alates 2010. a. oktoobrist on Piusa koobastiku looduskaitsealal Muuseumikoopa vahetus läheduses avatud Piusa Koobaste Külastuskeskus.

Piusa ürgoru kaitseala

Väiko-Härma, Meremäe , Võrumaa
Kaart kaart   Telefon: +372 676 7532
Saada e-mail
loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/haanja-karula-puhkeala/1215
Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala on rajatud Piusa jõe ürgoru ja devoni liivakivipaljandite kaitseks ning jääb Meremäe, Vastseliina ja Orava valda. Jõe org on 35 m sügavune ja 300 m laiune liivakivisse lõikunud ürgorg.
>br>Piusa jõe vee-energiat on varem kasutatud 11 veskis. Siiani on säilinud Kelba, Tamme ja Väike-Härma vesiveskite hooned. Kaitseala suurimaks väärtuseks on 12 devoni liivakivipaljandit, kõrgusega 6-44 m ja pikkusega 20-130 m, kõrgeimad neist on tuntud Härma müüride nime all.
vaatamisväärsused Eestis leiti 178:    « eelmised 20 1 2 3 4 5 6 7 8 9 järgmised 20 »


ViroWebist
Kontakt
Firma lisamine
Reklaami avaldamine ja autoriõigused

  IN ENGLISH PÅ SVENSKA AUF DEUTSCH


Puhkemajad, suvilad, külaliskorterid