logo
Jaga
Otsi ViroWebist!


Pärnu majoitus
huoneisto.eu

Vaatamisväärsused


Harjumaa
- Tallinn
Hiiumaa
- Kärdla
Ida-Virumaa
- Narva
Järvamaa
- Paide
Jõgevamaa
- Jõgeva
Läänemaa
- Haapsalu
Lääne-Virumaa
- Rakvere
Pärnumaa
- Pärnu
Vali linn või maakond

karttaTARTUPÄRNUHAAPSALUTARTUMAAPÕLVAMAAVALGAMAAHARJUMAAVILJANDIMAAVÕRUMAAIDA-VIRUMAANARVALÄÄNE-VIRUMAAJÄRVAMAARAPLAMAAJÕGEVAMAAHIIUMAATALLINNPÄRNUMAALÄÄNEMAASAARENMAAKURESSAAREOTEPÄÄ
Põlvamaa
- Põlva
Raplamaa
- Rapla
Saaremaa
- Kuressaare
Tartumaa
- Tartu
Valgamaa
- Valga
- Otepää
Viljandimaa
- Viljandi
Võrumaa
- Võru

Vaatamisväärsused, leiti 178:    « eelmised 20 1 2 3 4 5 6 7 8 9

Tartu Toomemägi

Lossi 25, Tartu , Tartumaa
Kaart kaart   Telefon: Muuseum +372 737 5674
et.wikipedia.org/wiki/Toomem%C3%A4gi

Tartu Ülikooli ajoloo muuseum

Lossi 25, Tartu , Tartumaa
Kaart kaart   Telefon: +372 737 5674, +372 737 5677
Saada e-mail
www.ut.ee/REAM/
Muuseum asub 13. sajandil ehitatud Tartu Toomkiriku hoones. Kirik on läbinud mitmeid ehitusperioode ja valmis lõplikul kujul 16. sajandil. See on kolmelööviline basiilika, mille pikihoone külgedel olid lisaks kabelilöövid. 15. sajandil ehitati lääneküljele kaks torni. 16. sajandi teisel poolel, Liivi sõja päevil jäi kirik hoolduseta ja hakkas lagunema. Sellele aitas kaasa tulekahi 1624. a. Seoses ülikooli taasavamisega 1802. a. rekonstrueeriti aastatel 1804-1807 ülikooli esimese arhitekti prof. Johann Wilhelm Krause juhtimisel kiriku kooriosa raamatukogu tarbeks. Aastatel 1927-1928 ehitas arhitekt P. Mielberg ümber ja laiendas trepikoda pikihoone külglöövide kahe võlviku arvel. 1962-1964 asendati kooriosas esimese korruse Krause-aegne puitkonstruktsioon betoonist vahelaega. 1985. a. alanud restaureerimistööd andsid hoonele praeguse ilme.

Toomkirik

Toom-Kooli 6, Tallinn , Harjumaa
Kaart kaart   Telefon: +372 644 4140
Saada e-mail
www.eelk.ee/tallinna.toom
Mandri-Eesti vanim pühakoda, peakirikuna aastast 1240 pühendatud Neitsi Maarjale. Keskaegseid hauaplaate, hauamonumente renessanssajast XIX sajandini. Baroksete vappepitaafide rikkalik Euroopa-tähtsusega kogu (Christian Ackermann). Imposantne barokne altarisein, apostlifiguuridega kantsel (mõlemad samuti Christian Ackermann). Aastaarv 1779 tuulelipul tähistab barokse tornikiivri valmimist. Ehitusaeg XIII-XVIII.

Tori mõis

Tori, Tori , Pärnumaa
Kaart kaart   Telefon: +372 446 6080
www.mois.ee/parnu/tori.shtml
Tori mõisa on esimest korda mainitud 1528. aastal. 19. saj alguses renditi mõis Liivimaa rüütelkonnale meriino lammaste ja tõuveiste pidamiseks. 1854. aastal sai peasuunaks hobusekasvatus. Liivimaa rüütelkond põhjendas hobusekasvanduse loomist kohalikku hobuse hävimisohuga. Hobusekasvatus tegutseb mõisatallides tänaseni. Tori mõisahoonetest on veel säilinud viljaait, viinaköök, taastatud on kõrtsihoone. Tori asulat läbiv Pärnu jõgi on silla lähedale liivakivikaldasse uuristanud 8,5 m pikkuse koopa, mida rahvasuus kutsutakse Tori põrguks. Nagu põrgus ikka, elab ka siin rahvajuttude järgi oma vanapagan. Allikas: http://www.maaturism.ee/index.php?id=tasub-vaadata&sid=87

Tori muuseum

Võlli 4, Tori , Pärnumaa
Kaart kaart   Telefon: +372 44 66 003
Saada e-mail
web.zone.ee/pmvms/Tori/Tori.htm
Tori Muuseum kogubTori ajalugu ja tänapäeva kajastavat informatsiooni ning esemelist materjali, töötleb, süstematiseerib ning säilitab kogutud materjali. Korraldab näitusi ja muid üritusi muuseumi fondi kuuluvate varade eksponeerimiseks. Võimaldab õpilastel ja teistel asjahuvilistel kasutada muuseumikogu kodulooliste uurimistööde tegemiseks. Muuseumi kasutuses on kaks hoonet. Muuseumituba asub valla sotsiaalmajas. Eksponaadid asuvad unikaalses 1814 aastal ehitatud ümarpalgist seinte ja laastukatusega mõisa viljaaidas. Muuseum korraldab ringkäike, näitusi, muuseumitunde, koduloopäevi, kokkusaamisi.

Tori põrgu

Tori, Tori , Pärnumaa
Kaart kaart   
www.tori.ee/porgu.html
Tori põrgu nime kandis juba mitusada aastat tagasi Pärnu jõe vasakpoolses kaldajärsakus asuv koobas, mis oli allikavete poolt sajandite jooksul liivakivisse uhutud. Poole kilomeetri pikkuses kaitsealuses kaldajärsakus, kus paljanduvad devoni ajastu Pärnu lademe kihid, võib tänapäevalgi leida 300 miljonit aastat tagasi elanud rüükalade luid. Tori põrgu suue oli 6 meeri laiune ja kõrgune avaus, mis mõne meetri kaugusel ahenes madalaks koopaks. Mõnede andmete järgi olnud “põrgukäik” 32 meetrit pikk. 1908. aastal varises sisse koopa lagi ja 1974. aastal suue. Põnevaid pajatusi Tori põrgu kohta teatakse laialt. Kord lastud koopasse jänes ja hagija, kes tulnud välja Peipsi järve ääres; teine kord aetud sinna hani, kell kaelas ja kes ilmunud maa peale Viljandi lähedal. Muiste nähtud igal jaaniööl põrgusuus kuradikutsikaid mängimas. Mõnede teadete järgi on koopa sügavustest leitud inimeste luid ja tuletukke, mis viitab pelgupaiga võimalusele. Andres Saali järgi olnud siin vaenlase eest peidus eestlaste vanem Vootele.

Uuemõisa mõis

Uuemõisa alevik, Ridala , Läänemaa
Kaart kaart   
www.mois.ee/laane/uuemoisa.shtml
Haapsalu lähistel asuvat Uuemõisa mõisat (saksa k Neuenhof) on esmamainitud 1539. aastal, mil ta oli piiskopimõis. 17. sajandil de la Gardie'dele kuulunud mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli vürstinna Jevgenija Shahhovskaja. 1833. aastal püstitati mõisa kahekorruseline järelklassitsistlik peahoone. 1920tel ehitati hoone Karl Burmani projekti järgi ümber, lisades talle muuhulgas ka pikad ühekorruselised tiibhooned. Sellega moodustus hiigelpikk ehitis. 1970te aastate lõpuks varemetesse jäänud hoone taastati 1980tel aastatel Burmani kavandatud väliskujul. Ajaloolise jaotuse järgi Läänemaale Ridala kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Läänemaale Ridala valla territooriumile. Allikas: http://www.mois.ee/laane/uuemoisa.shtml

Vabadussõjas langenud saarlaste monument

Lossi 1, Kuressaare , Saaremaa
Kaart kaart   

Vabadussõjas langenud saarlaste monument
Lossi tänava alguses, Saare Maavalitsuse hoone vastas seisab Eesti ühe tuntuma skulptori Amandus Heinrich Adamsoni poolt 1928. aastal rajatud pronksskulptuuri koopia. Ausammas on püstitatud Vabadussõjas (1918 - 1920) langenute mälestuseks. 18. juunil 1941. a. lõhuti ausammas Venemaa NKVD poolt. Skulptuur leiti üles 1941. a. sügisel ja asetati uuesti vanale kohale tagasi. Teist korda võeti ausammas maha 1945. a. aprillis, kui Vene väed uuesti Saaremaale tulid. Ausammas viidi vene mereväelaste poolt ära ning arvatakse, et uputati merre, seda ei ole siiani õnnestunud leida. Saaremaalt, Leisist pärit skulptor Mati Varik taastas jooniste järgi pronksist sõjamehe kuju ja 23. juunil 1990. aastal, eestlaste võidupühal, püstitati kuju taas omale kohale.

Valjala kirik

Valjala, Valjala , Saaremaa
Kaart kaart   
www.valjala.edu.ee/uploads/kodukoht/kultuur_paigad/kult_index_kirik.htm
Ehitusaeg XIII-XIV. Vanim Eesti keskaegsete maakirikute seas. Ümarkaarne lääneportaal ja suur kaunis ristimiskivi romaani stiilis, ka seinamaalingud pärinevad kiriku algaastaist. Madalasse XVII sajandil juurdeehitatud torni on sissemüüritud igivanade trapetsiaalsete hauaplaatide katkeid.

Vihterpalu Mõis

Vihterpalu, Padise , Harjumaa
Kaart kaart   Telefon: +372 654 1570
www.vihterpalu.ee/
Vihterpalu Mõis
Vihterpalu Mõis asub Tallinnast tunniajase autosõidu kaugusel. 2005. aasta kevadel lõppenud restaureerimistööde tulemusena on Vihterpalu mõis saanud tagasi oma endise hiilguse ning muudetud luksuslikuks peo-, seminari- ja majutuspaigaks. Vihterpalu on Eesti üks ilusamini restaureeritud mõisaid. Mõisakompleks koosneb härrastemajast, kõrvalhoonest, vanast meiereist, tallidest, pargist ning suurest metsa- ja põllumaast. Meri on lühikese jalutuskäigu kaugusel. Territooriumil on tenniseväljak ja helikopteri maandumisplats. Mõisakompleks koos ümbrusega moodustab võimsa terviku, on rahusisendav ja looduslähedane.

Vilsandi rahvuspark

Vilsandi, Kihelkonna , Saaremaa
Kaart kaart   Telefon: +372 45 46554
www.vilsandi.ee
Vilsandi Rahvuspark paikneb meie vabariigi lääneosas, Saaremaa läänerannikul. Looduskaitseala moodustavad Vilsandi saar koos ümbritsevate laidude ja rahudega ning Kihelkonna, Kuusnõmme ja Atla laht neis asetsevate saartega. Vilsandi Rahvuspargis asub ligikaudu 100 saart. Koos ümbritseva akvatooriumiga hõlmab see kokku 180. ruutkilomeetri suuruse piirkonna. Vilsandi ise ei ole kuigi suur saar. Ta on kuus kilomeetrit pikk ja laiust on tal vaevalt pool sellest.
Vaatamisväärsused, leiti 178:    « eelmised 20 1 2 3 4 5 6 7 8 9


ViroWebist
Kontakt
Firma lisamine
Reklaami avaldamine ja autoriõigused

  IN ENGLISH PÅ SVENSKA AUF DEUTSCH


Puhkemajad, suvilad, külaliskorterid